Kaablivargused võivad tõsta elektri hinda
Eesti Energia elektrivõrkude töötajatel ei jätku liiniparandamiste kõrval aega plaaniliste tööde tegemiseks
Kaablivarguste tõttu kuus keskmiselt miljon krooni kahju saav Eesti Energia ähvardab elektrihinna tõusuga juhul, kui riik ei muuda metalli kokkuostu süsteemi.
"Kui asi nii edasi läheb, peame taotlema elektrihinnale vargusega tekitatud kahju lisamist," ütles Eesti Energia elektrivõrgu juht Hillar Kalmet.
Uus rekord
Viimase 12 kuuga kandis Eesti Energia kaablivarguste tõttu kahju üle kümne miljoni krooni. "Kahju suurus kasvab stabiilselt iga kvartaliga. Kui tänavu esimeses kvartalis oli kahju 2,6 miljonit, siis teises kvartalis on tänase seisuga kahju juba 3,2 miljonit," rääkis Kalmet.
Kaablivarguste rekord löödi ööl vastu eilset, kui Ida-Virumaal Illuka vallas varastati 12,7 kilomeetri jagu elektriliine. 3,2 tonni alumiiniumi metalli kokkuostupunkti viimisega teenivad vargad ligikaudu 100 000 krooni. Samas läheb Eesti Energiale liini taastamine maksma ligi 300 000 krooni.
Eesti Energia teenindusdirektori Arno Otstaveli sõnul ei jätku neil sagedaste kaablivarguste tõttu aega ega raha plaaniliste tööde jaoks, sest remondimehed peavad iga päev tegelema varastatud liinide taastamisega.
Kaablivargused suurenesid hüppeliselt aasta tagasi, kui metalli kokkuostmisega hakkasid lisaks riiklikule EMEX-ile tegelema ka eraettevõtjad.
"Me oleme selle kohta teinud mitu kirjalikku pöördumist majandusministeeriumile ja valmistame ette kirju siseministrile ning keskkonnaministrile," rääkis Hillar Kalmet. "Meie soov on, et politsei ja kohalikud omavalitsused hoiaksid eraettevõtjate kokkuostupunktidel enam silma peal ja et metalli kokkuost ei kuuluks jäätmekäitluse seaduse alla."
"Selliseid vanu kaableid, mida oleks kuskilt metsa alt vaja koristada, pole enam järele jäänud. Kõik, mis kokkuostupunkti metsast leitu pähe tuuakse, on tegelikult varastatud," kinnitas Kalmet.
Neli vargust päevas
Kõige massilisemad on elektriliinide vargused tööpuuduse käes vaevleval Ida-Virumaal ja Viljandimaal. Lääne-Eesti saartel näiteks pole toimunud ühtki kaablivargust.
"Ida-Virumaal on olukord eriti hull. Seal oli näiteks juhtum, kus meie remondimehed taastasid varastatud liini ja samal ajal, kui nad uut kaablit vedasid, lõigati sellel üks tükk vahelt ära," rääkis Kalmet.
Kalmeti väitel on Ida-Virumaal päevi, kus maakonnas toimub neli kaablivargust. "Näiteks Ahtmes jäi üks bensiinitankla kolmel korral elektrita, sest vargad lõikasid liinid läbi ja vedasid kaabli minema."
"Me oleme neid vargaid kätte küll saanud, kuid mis sellest kasu on. Nad on töötud, tabamise ajaks kaabli maha müünud ja kahju hüvitamiseks puudub neil isiklik vara," ütles Ida-Viru politseiprefekt Aleks Uibo.
Uibo sõnul ei sõltu kaablivarguste-vastane võitlus politseist. "Me ei saa ju iga posti alla politseinikku valvesse panna. Metalli kokkuost peab minema rangema järelevalve alla. Praegu ostavad varastatud kaablit kokku isehakanud kokkuostjad, kes Tallinnast näiteks bussiga Virumaale sõidavad ja siis kaabli tükeldatuna kuskile mujale kokkuostupunkti veavad," rääkis Uibo.
Elektrisurm
SURMAGA LÕPPENUD
METALLIVARGUSED:
28. august 1999 – Maardus sai surma alajaama tunginud mees
7. detsember 1999 – Võrumaal Tsirguliinas hukkus alajaama tunginud mees
22. veebruar 2000 – Ida-Virumaal Leholas suri loomalauda elektriliine läbi lõigata üritanud teismeline poiss
märts 2000 – Ida-Virumaal hukkus Eesti Põlevkivi elektriga varustanud kaablit läbi lõigata üritanud 14-aastane poiss
4. aprill 2000 – Põltsamaal suri alajaama tunginud 25-aastane mees
