Aasta tagasi pidas puudekontroll säilitamisväärseks kaht puuderida. "Allee puud peavad olema ikka ühepikkused ja -paksused. Kui linn soovib korraliku allee taastada, tuleb osta 10-sentimeetrise diameetriga viiemeetrised pärnad," leidis nüüd botaanikaaia peaaednik Kersti Lootus.

Abilinnapea Priit Vilba teatas juba enne ekspertiisi valmimist, et maha võetakse kõik puud veel enne nende lehteminekut. 30 miljonit krooni eest puiestee alla parklat rajada sooviva firma kinnihoidmiseks loodab linnavalitsus piirkonna detailplaneeringule volikogult kinnituse saada 22. veebruaril ja konkursi õnnestumise korral kohe kevadel kopa maasse lüüa.

Maastikuasjatundjad peavad allee uuendamisega kiirustamist valeks. "Enne tuleks ikka normaalsed puud otsida. Näiteks Helsingis võeti uuendamine ette ridade kaupa ja näidati inimestele mädade puude kändusid," osutas puuhooldusspetsialist Sulev Järve.

"Praegu pakub iga ehitaja end haljastajaks ja tüüpiline skeem on võtta lihtsalt plats puhtaks ja hakata uuesti istutama. Sama hästi võiksin mina müüri laduda," ütles Kesklinna Parkide juht Mai Lepp.

Poliitilisele mängule osutas eelmisel aastal ka rohkem kui 30 aastat dendroloogina töötanud Aino Aaspõllu, kelle sõnul tuleks Tartu puukoolist puude ette koolitamine kümme korda odavam kui välismaalt ostes. "Kõikide puude väljavahetamine oleks raiskamine, sest puu on nagu vein - mida vanem, seda väärtuslikum. Pärnad võivad elada isegi 300-400 aastat," ütles Aaspõllu toona.

Kunstnik Tarmo Roosimölder kutsub linlasi üles elujõuliste puude mahavõtmise vastu protesteerima. "Kui spetsialistide hinnangul need Kaarli puiestee puud on vanad ja haiged, siis tuleks Tallinnas teha lageraie, sest igal pool on ju sellised puud," leiab ta.

Kunstnik Enn Põldroos saatis möödunud nädalal avaliku pöördumise presidendi, peaministri, kultuuriministri, keskkonnaministri, Tallinna linnapea ja volikogu esimehe poole, pidades vajalikuks Kaarli puiestee allee uuendamist järk-järgult.

"Põlispuud on osa meie kultuuripärandist nagu linnamüürgi. Tunduks metsikuna mõte, et Pariisis aetaks saag suurte bulvarite põlispuudesse. Puid ravitakse. Hukkumisele määratud puud asendatakse jooksvalt uutega, kooslus on siis pidevalt elujõuline. Kedagi ei sega, kui samas rivis vanadega on ka noored. Nii tuleks käituda ka Kaarli puiesteel. Lageraie tähendaks barbaarsust," kirjutas Põldroos.

1870.-1880. aastatel istutatud pärnad on praegu ligi viiekordsete majade kõrgused ning on 50 aastat korralikult hooldamata. Koorevigastuste tõttu on puudesse sisse läinud seenhaigus ja tekkinud mädanik.

Piret Peensoo