Kesklinna Parkide direktori Mai Lepa sõnul on Kaarli allee hääbumise peamine põhjus puude lõikamata jätmine. "Soomlased ütlesid juba viis-kuus aastat tagasi, et puud on väga kehvas seisus. Kesklinnal pole võrade tagasilõikamiseks raha, kavatseme seda linnalt taotleda," ütles Lepp.

Pargifirma all-linna jaoskonna juhataja Eliina Pärgi sõnul pudeneb jõuluaja valguskette maha võttes alati puudelt koormatäis oksi. "Need puud ei paku enam silmailu. Puiesteel peaksid olema kujundatud puud, aga meie oleme neid püganud üksnes altpoolt," nentis Pärg.

Vabaduse väljaku ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu koostamise tarvis Kaarli puiestee allee puid uurinud Eesti Dendroloogiaseltsi presidendi Aino Aaspõllu kinnitusel vajavad väljavahetamist kaks äärmist puuderida pangahoone ja tenniseväljakute ääres.

"Kaks keskmist allee rida oleks sobilik tagasi lõigata viie meetri kõrguseks, et nad kasvataksid uue võra. Juured ei suuda lihtsalt nii suuri võrasid toita. Kõikide puude väljavahetamine oleks raiskamine, sest puu on nagu vein: mida vanem, seda väärtuslikum. Pärnad võivad elada 300–400 aastat," rääkis Aaspõllu.

Rohkem kui 30 aastat dendroloogina töötanud Aaspõllu sõnul saab linnavalitsus vältida uisapäisa uuendusi. "Kui Tartu puukoolis puud kolm aastat ette kinni panna ja nende võrade koolitamiseks raha anda, siis tuleb linnal puudeost ikka kümme korda odavam kui välismaalt tuues. Eri-alainimesena näen seda poliitilist mängu, Vabaduse väljaku pärnadele kulutati miljon krooni ja maha võeti terved puud," osutas Aaspõllu.

Keskkonnaameti looduskaitseosakonna juhataja Indrek Jalakase sõnul on 1870.–1880. aastail istutatud pärnad praegu ligi viiekordse maja kõrgused, sama ülekasvanud on enamik kesklinna ja vanalinna puid. "Puud on 50 aastat korralikult hooldamata. Muidugi võiksid need puud veel elada 20–30 aastat, kuid aeg-ajalt vajab linnahaljastus siiski uuendamist," leidis Jalakas.

Linnaaednik Tiina Tallinna sõnul väärib esplanaad elustamist. "Kui otsustame taastada ajaloolise miljöö, siis peaks panema ka ajaloolised valgustid ja asfaldi asemel midagi paslikumat," ütles Tallinn.

Eesti spordiseltsi Kalev Harjuoru tenniseklubi juhataja Jaak Vahteri sõnul oleksid nemad nõus tenniseplatsi mujale kolima kohe, kui linn annab selleks klubiruumid.

Vabaduse väljaku jalakäijaala laienduse väljatöötamine on linnavalitsuse üks tänavusi prioriteete.

Pronksmees jääb Tõnismäele

Linnapea Jüri Mõisa teatel otsustas linnavalitsus Tõnismäe sõjamonumendiga haljaku detailplaneeringust välja arvata ja Pronksmehena tuntud kuju sõja-väekalmistule mitte viia.

"Minu jaoks tuli see avaldus täieliku üllatusena, vähemalt teraval tasandil pole me Pronksmehe küsimust Isamaaliidus üldse arutanud. Olen alati toetanud ideed lahendada kogu ala ühe detailplaneeringuga ja mitte tõstatada vabariigi aastapäeval või 9. mail poliitilist küsimust, kus kuju peaks olema," märkis Isamaaliidu peasekretär Andres Ammas.

Rahva Usalduse esimehe Sergei Ivanovi sõnul rõõmustas teda linnapea otsus väga.

"Ma arvan, et see koht on monumendi jaoks rahulik ja sinna on maetud inimesed. Selle mujale viimine solvaks paljusid. Pronksmees süm-boliseerib nii eestlaste kui ka venelaste võitlust fashis-miga," ütles Ivanov.

Piret Peensoo