„Meil on küll palju mõtteid, aga töösse ei ole midagi veel läinud,” oli koguduse juhatuse esimees Vootele Hansen plaane tutvustades tagasihoidlik. „See on alles unistus.”

Praegu toimub kirikus tema sõnul palju kontserte, kuulajail aga puudub võimalus käia tualetis, pole ka riietusruume muusikutele. Just nende jaoks tahab kirik ruumi juurde luua keldri abil.

Kui palju on töödeks raha vaja, ei soostunud Hansen ütlema, küll aga on linnale saadetud rahastustaotluses mainitud 80 miljonit krooni, mis võiks tulla Euroopa Liidu fondidest, lisaks üht-teist kirikult endalt ja Tallinna rahakotist.

Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen ütles, et enne täpsemate plaanide nägemist ei ole võimalik öelda, kas linn taotluse rahuldab. Sel aastal palutud 2,8 miljonit krooni linn kindlasti ei leia.

Tuleb oodata

„Neil on suured plaanid ja Kaarli kirik väärib seda, aga enne tuleb asjad selgemalt paika panna ja pisut oodata,” sõnas ta.

Linna kultuuriväärtuste ameti osakonnajuhataja Boris Dubovik märkis, et ennekõike tuleb restaureerida kiriku interjöör. „Seal ei ole saja aasta jooksul midagi tehtud, kirikumaalid vajavad restaureerimist. Linn toetab ikka vaid restaureerimist, mitte juurdeehitust,” lisas mees.

Vabaduse väljakul asuvas kaks aastat vanemas Jaani kirikus tehti seesmine uuenduskuur 2007. aastal. Lisaks on korrastatud hoone ümbrust ja tänavu renoveeritakse fassaad. Kõik see on viie aasta jooksul maksma läinud umbes 34–35 miljonit krooni, mille jaoks kogudus võttis rohkelt laenu.

„Meie ei taotlenud Euroopast raha, sest asume Tallinna linnas ja kirik on vaid 142 aastat vana,” märkis Jaani kiriku juhatuse liige Jaan Tammsalu. Sellisele projektile on tema hinnangul EL-ist üsna võimatu toetust saada.

Seni on Kaarli kiriku kogudus hoone uuendamiseks tellinud eskiisprojekti. Mullu kiitis muinsuskaitseamet selle heaks ning eritingimused on valmimisjärgus.