Tallinna sõnul kahtlustati linnast väljuval puiestee suunal juba suvel mingit ohtlikku seent, kuid fütopatoloog Märt Hanso uuringud kummutasid kahtlused. “Nüüd avastasime puudelt hariliku külmaseene, mis erinevalt kännuseenest kasvab ka eluspuudele ja on juba levinud allee teise ritta,” rääkis aednik.

Oranþides tunkedes Soome asjatundja Per-Johan Bäckström teeb resistofraafiga reede õhtuks kõigi allee puude kohta kardiogrammi, kust annab linnaaedniku sõnul täpselt välja lugeda puude haiguslikud mädakolded.

“Otseselt ohtlikke puid on igas reas kaks-kolm. Teada saame selle nii, et Bäckström puurib Bochi puuri otsas asuva väga peene nõelaga kiiretel tuuridel augud. Tallinna sõnul vaatab redeliga iga puu otsa roniv spetsialist üle ka 3-4 meetri kõrgusel asuvad kohad, kust puid on tagasi lõigatud.

Tallinna linnavalitsus valis Soome firma Bäcksrtöm AB puu-uuringut tegema suvel kolme firma seast konkursi teel, firmale makstakse 70 000 krooni. Resistograafiga on Kaarli allee puid paari aasta eest uurinud ka Helsingi linnavalitsuse töörühm, mille hinnapakkumine seekord tagasi lükati.

Kevadel kavandatud kopteruuringust loobuti, kuna ametnike hinnangul oleks infrapunakiirtega haigete puude otsimine läinud mõttetult kalliks. Suvel võeti Kaarli alleelt Kaarli kiriku poolselt küljelt juba ka puid maha, linnaaedniku kinnitusel ei olnud suure liikluskoormuse mõjuväljas kasvanud puud elujõulised.

Säästva arengu ja planeerimise ameti asejuhataja Hain Karu kinnitusel ei näe Vabaduse väljaku ümbruse muudetud detailplaneering ette Kaarli puiestee puude mahavõtmist ja puiestee alla maa-aluse parkla või sinna ligipääsuteede rajamist. Mahavõtmisele lähevad ainult haiged puud ning murdumisohtlikud pehkinud oksad.

Ala detailplaneering avalikustamine kestab kolm nädalat alates tänasest. Planeeringuga saab tutvuda Kesklinna valitsuses Nunne 18 kolmandal korrusel esmaspäeviti kella 14-18 ja teisipäevast reedeni kella 9-12. Info telefonidel 645 7215 või 645 7217.

Kuidas töötab resistograaf

2,5-millimeetrise läbimõõduga nõel on ühendatud graafikut joonistava mehhanismiga. Kui nõel puuritakse tervesse puusse, joonistub graafikule joon plusspoolele. Kui nõel satub auku või lõhesse, siis kukub joon graafikul miinusesse.

Nõel on võimalik puurida 40 sentimeetri sügavuselt puusse ehk kindlasti puu südameni. Kuna puur töötab kõrgetel tuuridel nn kuuma teraga, siis desinfitseerib ta kohe puuritud koha ära. Eestis praegu ühtegi resistograafi ei ole.

Piret Peensoo