Paljudel inimestel oli Merist rääkida ka oma lugu. Kunagise kõrgema ohvitseri tütar Maylis Pinga (79) meenutas kaastunderaamatus Lennart Merit kui saatusekaaslast küüditamise ajast.

Serge Sakkeus (79) kirjutas, et mälestus Eesti suurest pojast ei rauge iial. Tema lugu rändas samuti aastasse 1941. Siis sattusid Sakkeus ja Meri noorte poistena teel Siberisse ühele pargasele. Ega poisid teineteist ei tundud, kuid ühine mälestus jäi ühendama.

Nimelt sõideti pargasega jaanilaupäeval kaldale ning eesotsas suuremate poistega tehti lõke üles. “Hüpati kaldale ja koguti oksad kokku,” meenutas Sakkeus. Kuna meeleolu oli siiski rusuv, siis tantsida ega üle lõkke hüpata keegi ei tahtnud.

Aastakümneid hiljem sattus endine masinaehitusinsener aeg-ajalt ühes bussis sõitma Lennart Meri venna Hindrekuga. “Bussis vist istusime kõrvuti,” ütles Sakkeus. “Mina ütlesin talle, et tean, et olete Meri,” meenutas Sakkeus tutvuse algust toonase riigikontrolöriga. “Nii hakkasime rääkima.”

Hindrek Merit huvitas kangesti just pargasel sõit ja jaanitule tegemine kaldal. “Ütles, et rääkigu mina, mis me seal tegime,” pajatas Sakkeus ja selgitas, et vanemal vennal polnud ilmselt aega nooremale ammustest aegadest jutustada.

Kunagisel avatud uste päeval Lennart Meri kodus meenutas Sakkeus talle ammust sündmust. “Siis ma talle seda lugu rääkisin ja ütlesin, et ei ole ilus nii vennale teha, et ei räägi,” lausus mees muiates.

Rongisõit Leningradi

30 aastat Eesti-Soome ühingu sekretärina töötanud Luule Sirp (73) mäletab Merit aga tema abituriendipõlvest. Kord sõitis põhikooliõpilane Sirp emaga Leningradi. Lennart Meri ja Eino Tamberg olid samas vagunis. Ega noor tüdruk toona teadnud, kellega tegu, seda rääkis talle hiljem ema. “Kuid torkas silma, et olid intelligentsed inimesed,” märkis Sirp. “Juba vagunis torkasid silma, ja lapsele!” rõhutas Sirp.

1960-ndatel tegi Sirp koos Meri ja paari teise kolleegiga juba estofiil Oke Jokinenile ühise juubelikingituse. Eesti-Soome ühingus töötades juhtus naine endise presidendiga veel paar korda kokku.

Sakkeus märkis, et Meri oli ääretult tore vestluskaaslane. “Mida intelligentsem on inimene, seda lihtsam ta on,” iseloomustas Sakkeus Merit.

Kaastunderaamatud maakondades

Eilsest 19. märtsini on kella 10–17 kõigis maakonnakeskustes üle Eesti avatud kaastunderaamatud president Lennart Merile.

Kaastundeavaldused edastatakse pärast matuseid Lennart Meri perekonnale.

Kaastunderaamatute asukohad

Harju maakond

•• vabariigi presidendi kantseleis A. Weizenbergi 39, Tallinn

•• rahvusraamatukogus Tõnismägi 2, Tallinn

Pärnu maakond

•• maavalitsuses Akadeemia 2, Pärnu

Viljandi maakond

•• maavalitsuses Vabaduse plats 2, Viljandi

Lääne maakond

•• Läänemaa muuseumis Kooli 2, Haapsalu

Võru maakond

•• maavalitsuses Jüri 12, Võru

Lääne-Viru maakond

•• maavalitsuses Kreutzwaldi 5, Rakvere

Tartu maakond

•• Tartu raekojas

Ida-Viru maakond

•• maavalitsuse administratiivhoones Keskväljaku 1, Jõhvi

Valga maakond

•• maavalitsuses Kesk 12, Valga

Järva maakond

•• maavalitsuses Rüütli 25, Paide

Jõgeva maakond

•• maavalitsuses Suur 3, Jõgeva

Saare maakond

•• Kuressaare kultuurikeskuses, Tallinna 6, Kuressaare

Hiiu maakond

•• Kärdla kultuurikeskuses Rookopli 18, Kärdla

Põlva maakond

•• maavalitsuses Kesk 20, Põlva

Rapla maakond

•• maavalitsuse talveaias Tallinna mnt 14, Rapla

Palume seda artiklit mitte kommenteerida. Kirjutage oma kaastunde- ja mälestusavaldused mälestusraamatusse.