Kaberneemet tabas sääsevaklade invasioon

Kahesentimeetrised karussääse vastsed on koduõued sõna otseses mõttes läbi ussitanud.

Jõelähtme vallas Kaberneemes on sel sügisel paljusid majaomanikke tabanud õõvastav jahmatus, kui nad on avastanud, et muru kubiseb sadadest suurematest ja väiksematest vaglakogumitest.

Päevalehele näitamiseks mu­rust kihavaid ussikesepuntraid välja kraapinud Indu talu peremees Raivo Laansoo märkis, et esialgu pererahvas ei teadnudki, mis jalge all toimub. „Naabrinaine uuris kord abikaasalt, kas meil on ka aed kõikjal usse täis. Ja tuli välja, et ongi,” rääkis mees. „Usse leides ehmatas abikaasa alguses ära ja arvas, et nastik on maasse pugenud.”

Laansoode muru kubiseb kohevatest pinnaselaikudest, mille laiali tõmbamisel kattub madal rohi sadade ussikestega.

Indu talu rahva tähelepanu ligikaudu kahesentimeetriste ussikeste uputusele pööranud naabriproua Leini võdistas vaid jälestavalt õlgu, kui mururehaga  kohati lausa kihina siputavaid ussikestekooke laiali tõmbas. “Jälk – mitte kuskile ei saa õieti astudagi enam,” kurtis ta.

Nii ongi Leini päevad juba pikemat aega sisustatud ussikeste korjamisega, et need keeva vee või keemiliste vahenditega surmata. Paremat moodust vaklade vastu võitlemiseks ta ei tea.

Mitu ämbritäit ussikesi on ta juba maja ümbert ära tassinud, ta öelda ei osanud, sest kogus olevat niivõrd suur – ikka kümnete ämbrite kaupa.

Putukateadlase Mati Martini hinnangul on kohalikke ehmatanud vaglad suure tõenäosusega karussääskede vastsed. „Ilmselt on nad maast välja rohtu sööma pugenud või otsivad omale enne talve nukkumiskohta,” rääkis Martin.

Martini arvamust toetavad kohalikud, kes märkisid, et sel suvel lendas Kaberneeme aedades ringi tohutul hulgal kärbsetaolisi musti karussääski, kes katsid viljapuid ja muru lausa kihina.

Aitavad kirsse tolmeldada

Martin nentis, et kui neid putukaid oli palju, munesid nad kevadel mulda ka selle võrra rohkem mune. Sellest ka praegu ilmnenud vastseuputus. „Looduses on ikka nii, et aega-ajalt tuleb soodsate asjaolude kokkulangemisel mõnes kohas ette putukate massilist paljunemist,” sõnas ta.

Putukateadlase kinnitusel sääsevastsed inimesi ega aiataimi ei ohusta. „Pigem on nad hoopis kasulikud, sest kevadel aitavad karussääsed kirsse tolmeldada,” selgitas ta.

Hävitavad haigused ja krõbe külm

•• Putukateadlaste ütluste kohaselt on looduses nii seatud, et olendite arvukus saavutab teatud aja, näiteks iga kümne kuni tosina aasta tagant haripunkti ja langeb seejärel taas madalseisu.

•• Karussääskede arvukuse tipul ohustavad nende kolooniaid eri haigused, mis võivad lühikese ajaga suure osa putukaist hävitada. Samuti on karussääskedele ebasoodne pakaseline talveperiood.

•• Tänavust karussääskede arv­ukust soosis viimane talv, kui miinuskraade peaaegu polnudki.

•• Piltidel on kihina muru katnud karussääse vastsed ja Raivo Laansoo, kes näitab murust välja tõstetud trobikonda ussikesi.