Kaczynskite peret on tabanud üks löök teise järel
Kaczynskite perekonnale on tänavune aprill olnud erakordselt keeruline. Märtsis pidi president Lech Kaczynski vähendama oma ametlikke ettevõtmisi, sest tema eakas ema Jadwiga on raskes seisundis haiglas. Poegadel Lechil ja Jaroslawil tuli leida üha rohkem aega tema kõrval olemiseks. Ühe poja hukkumisest kuulmine ema tervist vaevalt parandab. Ka poliitikas polnud Kaczynskite jaoks kõige rõõmsam aeg. Nende partei Õigus ja Õiglus on jäänud selgelt alla valitsevale erakonnale Kodanikeplatvorm, mis Donald Tuski juhtimisel kogub juba putinlikke toetusnäitajaid: veebruaris 58 protsenti. Sügiseste valimiste eel oli vaid aja küsimus, millal valijad leiavad Lech Kaczynski asemele uue presidendi.
2007. aastast on Poola olnud nagu Venemaagi kahe peaga kotkas, kuigi riigi kaks juhti ei ole omavahel peaaegu üldse läbi saanud. President Lech Kaczynski häiris oma ülikonservatiivsete vaadetega liberaalist peaministrit Donald Tuski ja vastupidi. Ka Katõni sõitsid nad eri päevadel, ühtegi Tuski valitsuse liiget polnud Lech Kaczynskiga samas lennukis. Kodanikeplatvormi presidendikandidaat, seimimarssal Bronislaw Komorowski sai nüüd riigipea kohusetäitjaks ja ilmselt tuuakse valimised varasemaks. Viimaste küsitluste järgi toetas lausa 52 protsenti poolakaid Komorowskit ja Lech Kaczynski oleks kogunud 28 protsenti hääli. Ent nüüd on Õigusele ja Õiglusele jäänud vaid tagavaravariant: esitada presidendikandidaadiks Jaroslaw Kaczynski, kui ta muidugi üldse soovib oma vennast vabanenud kohta.
Kaksikutest kuuvargad
Lech ja Jaroslaw Kaczynski sündisid kaksikutena 18. juunil 1949, kusjuures nende isa Rajmund oli põrandaaluse Poola sõdurina osalenud ka 1944. aasta Varssavi ülestõusus. Muide, Jaroslaw tuli ilmale 45 minutit enne Lechi. Poola avalikkus märkas vendi esimest korda 1962. aastal lastefilmis, kus nad mängisid väikesi kuuvargaid. Poliitikasse jõudsid mõlemad Kaczynskid põrandaalusest töölisliikumisest, mis lõpuks murdis ka kommunistliku diktatuuri. Lech paistis silma Tööliste Kaitsekomitee (KOR) aktivistina juba 1970. aastatel, tema vend Jaroslaw tõusis hiljem esile ametühinguliikumise Solidaarsus tegelasena. Vastne õigusteaduse doktor Lech Kaczynski pidi 1981. aasta sõjaseisukorra ajal ka trellide taga istuma. Jaroslawi võidukäik jääb siiski rohkem juba Solidaarsuse taaslegaliseerimise aega 1980. aastate lõpus. 1989. aastal osales Lech ümarlauakõnelustel, kus lepiti kokku üleminek diktatuurilt demokraatiale.
Seejärel oli ta 1992. aastani ministriametis, kuni tekkisid tõsised erimeelsused president Lech Walesaga. Poliitikast ta ei lahkunud ja leidis uuesti tee valitsusse, olles aastail 2000–2001 justiitsminister. 2002. aastal valiti Kaczynski Varssavi linnapeaks. Korruptsioonivastane võitlus tõi talle populaarsust, aktiivne homoparaadide vastane hoiak aga teatud ringkondade pahameele. 2005. aastal võitis Lech Kaczynski presidendivalimistel Donald Tuski. Kaczynskid olid mõlemad selleks ajaks jõudnud konservatiivse partei Õigus ja Õiglus ridadesse ning Lech nimetas oma kaksikvenna Jaroslawi peaministriks. Paraku ei kestnud nende kaksikvõim kaua, sest 2007. aasta parlamendivalimised tõid peaministriks Donald Tuski.
In memoriam
Lech Aleksander Kaczynski
•• Sündis: 18. juunil 1949 Varssavis
•• Abikaasa: abiellus 1978. aastal Maria Mackiewicziga, kes hukkus samas lennukis.
•• Laps: 1980. aastal sündinud tütar Marta, kel endal on juba kaks last.
•• Haridus: Gdanski ülikool, õigusteaduse doktor 1980
Elu ja karjäär
•• Töölisliikumise tegelane ja õigusteaduse õppejõud 1970.–1980. aastail
•• Julgeolekuminister 1990–1992
•• Riigikontrolli juht 1992–1995
•• Justiitsminister 2000–2001
•• Varssavi linnapea 2002–2005
•• Poola president 2005–2010
Ilves: hüvasti, hea sõber ja liitlane
Mul pole sõnu kirjeldamaks oma hingevalu, kui minuni jõudis uudis traagilisest lennukiõnnetusest täna (laupäeva – toim) hommikul Smolenski lähedal Venemaal ja mille pardal oli Poola president Lech Kaczynski, tema abikaasa Maria ja rohkearvuline kõrgetasemeline ametlik delegatsioon. See, mis juhtus, on väga ränk kaotus kogu Poola riigile, Poola rahvale. Nii langetan ma oma pea, mälestades kõiki neid inimesi, kes hukkusid koos oma presidendiga. Meie kohtumised ja mõttevahetused olid alati väga siirad, avameelsed ja intellektuaalselt huvitavad. Järgmine kord pidime kohtuma Poolas 20. mail. Saatus otsustas aga teisiti. Öeldes hüvasti Eesti heale liitlasele ning isiklikule lähedasele sõbrale Lech Kaczynskile, soovin väljendada oma siirast kaastunnet kogu Poola rahvale. Minu kaastundesõnad kuuluvad ka kõigile selles tragöödias hukkunute lähedastele ja sõpradele. Edastan teile ka Eesti parlamendi, valitsuse, kaitseväe ja kõikide Eesti Poola-sõprade kaastundesoovid. Meie mõtted on Poola rahvaga sellel raskel ajal.
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president
Paet: usun, et Poola väärtused ei muutu
Tahaksin loota, et see tragöödia ei mõjuta kuidagi Euroopa Liidu ja NATO poliitikaid ja sealhulgas ka Poola senist välis- ja julgeolekupoliitilist panust. Kahtlemata see on väga suur tragöödia nii Poolale endale kui ka paljudele teistele riikidele – ka Eestile. Surma said paljud meile lähedased poliitikud ja Eesti sõbrad. Kuid ma tahaksin loota, et kui nüüd toimuvad Poolas uued presidendivalimised, et siis Poola välis- ja julgeolekupoliitiline joon ei muutu. Ma olen siiski suhteliselt kindel, et need olulised põhimõttelised hoiakud ja väärtused ei muutu. Lisaks presidendile ja paljudele teistele inimestele, kes selles lennuõnnetuses hukkusid, on nende väärtuste kandijaks ka Poola valitsus – nii selle peaminister kui ka parlament ja selle esimees ning ka minu kolleeg. Need inimesed tõenäoliselt jätkavad Poola ühiskonnas ja poliitikas aktiivset tegevust. Kindlasti on väga kahju, et meie sõbrad selles lennuõnnetuses hukka said. Kuid veel kord: ma ei näe põhjust tunda hirmu või muret selle suhtes, et Poola välispoliitiline joon ja väärtushinnangud tervikuna võiksid olla löögi all.
Urmas Paet, välisminister
Rüütel: õnnetus on väga traagiline
Minul on hukkunud Lech Kaczynski, aga ka mitmete teiste hukkunud Poola poliitikutega olnud meeldivad kontaktid. Meil oli Kaczynskiga hea üksteisemõistmine. Ükskõik milliseid probleeme me ka ei arutanud, meie mõtted langesid temaga paljuski kokku. Esimesed kokkupuuted olid mul temaga siis, kui ta valiti Poola presidendiks. Ja minu kontaktid temaga olid head. Siin mõjus kindlasti oluliselt kaasa ka see, et sõja eel oli Eesti ja Poola koostöö väga hea ja väga palju poolakaid oli võidelnud ka Eesti iseseisvuse eest ja Eesti Vabariigi loomise eest. Need üksteise toetamise tunded ja mõtted on kandunud ka edasi, ja kuigi see on teoreetiline arutelu, siis kunagi oli tõsine küsimus, et tekiks Balti riikide, Soome ja Poola ühine, kõrgema taseme koostöö. Selle realiseerimisel oleks tekkinud omamoodi julgeolekutagatis. Kuid kindlasti on Eesti kaotanud ühe hea sõbra ja sellest on ülimalt kahju. See õnnetus on väga traagiline ja uskumatu, arvestades, kuidas tänapäeval on õhu-transpordis võetud õnnetuste vältimiseks tarvitusele kõikvõi-malikud abinõud.
Arnold Rüütel, president
