Kadaka küla elab Mustamäel edasi


Linna esimene magalarajoon oli kõigest sada aastat tagasi suur juurviljaaed
Tihti me ei tea ega pane tähele neid vanu ajaloolisi ladestusi, mis on tänaseni püsinud. Selline seaduspärasus kehtib ka Mustamäe kohta, kus vaatamata paneelmajade rajamisele on säilinud rohkesti vanu jälgi möödunud sajandist.

Linna juurikaaed

Esimesed kirjalikud andmed praeguse Mustamäe territooriumist pärinevad 1686. aastast. Vahetult tänapäeva Mustamäe piiri lähistel asus iidne Rickemakeri-nimeline talu, mida mainiti juba 1371. aastal. Kadaka küla keskosas paiknes samanimeline talu, mis tõenäoliselt oli identne 1697. aasta linnaplaanil asunud Kadaka mõisaga. Seda mõisat mainitakse veel 1699. aastal, kuid edaspidi puuduvad andmed nii sellenimelisest mõisast kui ka talust. Teiste, 17. sajandil mainitud talude, näiteks Tomas, Petter, Bruggeri, Lifwa, kohta leidub andmeid ka järgnevatel sajanditel.

Kadaka küla suureks eripäraks on see, et pool küla asus Tallinna linnale kuulunud Haabersti mõisa maadel ning teisel pool Iisaku ehk Joonukse jõge asus Harku mõisale kuulunud Kadaka küla. Kirjanduses nimetati neid kuni 1920. aastate alguseni vastavalt Haabersti-Kadaka ja Harku-Kadaka küladeks.

Kui vaadata vanu linnaplaane, siis pole raske märgata, et Kadaka küla vanemad ja suuremad talud asetsesid jõe ääres. Ilmselt käis sobiliku kaevu rajamine üle jõu.

Kadaka küla peamiseks ühenduseks Tallinna linnaga oli praegune Kadaka tee ning Musta-mäe tee.

Kogu küla läbis Kadaka tee ning Harku-Kadaka küla juurest suundus üks teeharu praeguse Vana-Mustamäe suunas ning veidi eemal hargnes tee täna-päeva Astangu elamurajooni piirkonnas Paldiski maantee suunas ning teine tee praeguse Kadaka puiestee suunas.

Tõelise tõuke Kadaka küla arenguks andis 20. sajandi algul üleminek turumajandusele. Erakordselt soodne asupaik Tallinna linna lähistel tegi lühikese ajaga jõukaks nii mõnegi Kadaka küla talu. Kadaka külas võeti tollal kasutusele uusi põllumaid ning orientatsioon juurviljakasvatusele võimaldas edukalt toime tulla ka neil, kellel maad oli näiteks vaid 6-8 ha. Sel ajal laieneb hoonestus ka praegusest Mustamäe teest lõuna pool. 1905. aastast on esimesi andmeid endise Kännu Kuke piirkonda rajatud taludest. Kuna ka selle piirkonna mullastik oli soodne juurviljakasvatuseks, rajati paarikümne aastaga praeguse Mustamäe, E. Vilde ja Linnu tee vahele kümneid talukohti. Enne 1940. aastat oli selles piirkonnas üle 80 maavalduse. Kadaka külas oli 50 talu.

Omapäraseks ladestuseks Mustamäe ajaloost on siinsed kohanimed. Allakirjutanu koostatud Mustamäe kohanimede kartoteegis on ligi 200 toponüümi, mis olid eri aegadel kasutusel praeguse Mustamäe territooriumil.

Kohanimed räägivad

Näiteks kohanimi “Mustamäe” seondus algul vaid praeguse Nõmme ja Mustamäe vahel asunud järsakuga. Nii on see tähistatud Eurichi 1881. aasta linna-plaanil. 1920. aastatel laieneb Mustamäe kohanimi praegusele Vana-Mustamäe asumile. II maailmasõjast alates juurdub Mustamäe nimi ka praeguse Mustamäe kohale. 20. sajandi alguses seondusid kiirabihaigla ümbruse piirkonna hooned ja liivikud Tondi nimega. Need Tondi düünid olid Eesti kergejõustiku hälliks. Praegune lepistik Magistrali kaubanduskeskuse juures on väike osa omaaegsest suuremast Tondi metsast, mis ulatus üle praeguse Sõpruse puiestee. ja Tammsaare tee. Harvemini on praeguse Mustamäe kohta kasutatud kohanime Allnõmme. Suurem osa Mustamäe kohanimedest puudutab märksa vanemaid alasid, kuid tihtipeale aitavad nad kaasa omaaegse maastiku rekonstrueerimisele.

Mustamäe maastiku, samuti teedevõrgu kohta on säilinud rikkalikult erisugust materjali. Detailsed linnaplaanid ja planšetid võimaldavad suure täpsusega lokaliseerida omaaegseid metsi, ojasid, allikaid, künkaid, jalgradu jm.

Mitmed tänaseni säilinud kirjalikud mälestused käsitlevad tihti väga üksikasjalikult oma-aegse mullastiku või taimestiku eripära ning aitavad omalt poolt tõhusalt rekonstrueerida maastikku. Heaks abimaterjaliks on vanad fotod, sealhulgas õhufotod. Tihti on avaldamiseks viletsa kvaliteediga foto asendamatu allikas korraliku ülevaate koostamisel.

Kivilinna sünd

Loe veel

Kuigi paneelelamute rajamisega muutus kardinaalselt Mustamäe maastik, on sellegipoolest jälgi varasemast loodusest. Mustamäe elanikele ei ole tähtsusetu, kui ühe või teise teelõigu kohta on teada, et see paarisaja aasta vanune või vaevumärgatav lohuke praeguses maastikus on jälg omaaegsest ojakesest, mis suundus Mustamäe nõlvalt Kopli lahe suunas.

Mustamäe piirkonna hoonestamine paneelelamutega tõusis päevakorrale juba 1950. aastate lõpus. 1957. aasta 19. novembri Õhtulehes kirjeldati põgusalt neid võimalusi, mida annab paneelmajade rajamine. Hiljem toodi argumendiks veel see, et paneele võib valmistada väga erinevas mõõdus ja see omakorda lubab ehitada erinevaid maju. Kuidas see tegelikult kujunes, teame kõik.

Eesti Projektis koostati aastail 1957–1972l mitmeid ehitusprojekte Mustamäe kohta. Ligi 500 ha suurusele maale kavandati linnaosa, kuhu pidi asuma 110 000 tallinlast. Pärast esimesi katsetusi Karjamaa piirkonnas alustati I mikrorajoonis 1962. aastal Mustamäe hoonestamist. Esialgu ehitati tüüpseeria 1-317, hiljem 1-464 elamuid. 1964. aastal nägi Mustamäe detailplaneerimise korrektuurprojekt ette elamispinna tihendamist 3500 m2 ha kohta. Esialgu ehitati viiekorruselisi maju. 1968. aasta kevadel valmis esimene üheksakorruseline elamu. 1973. aasta sügisel valmis Vilde ja Ehitajate tee nurgal esimene 14-korruseline tornelamu ning 1974. aasta lõpus Mustamäe ja Tammsaare tee ristumise kohal esimene 16-korruseline tornmaja.

Mustamäe arengu seisukohast oli tähtsündmuseks Tallinna Polütehnilise Instituudi ja seejärel mitmete uurimisinstituutide rajamine, mis on nüüdseks Eesti suurimaid ja olulisemaid teaduskeskusi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare