Magistrant, kirjutanud ajalooraamatu, valitud 2001. ja 2002. aastal erakonna juhatusse, töötanud NATO Parlamentaarse Assamblee juures. 26-aastane. Osalenud Miss Estonia iludusvõistlusel, naiskorporatsiooni korp! Amitcitia liige.

Laia haardega

Teade 12-aastase staažiga endise peasekretäri Küllo Arjakase väljavahetamisest Kadri Musta vastu tuli üllatusena mitmele juhatuse liikmele, kuid lennuka töökäiguga naine ei kõhelnud kaua – pakkumine oli ahvatlev.

Sõbranna ning erakonnakaaslase Maria Savisaare jaoks pole Kadri Musta tõusus midagi üllatavat. “Tunnen teda hästi juba ammusest ajast,” märkis Savisaar. “Kadri Must on kõikidesse oma elu ettevõtmistesse suhtunud alati suure põhjalikkusega. Usun, et niisama edasipüüdlik saab ta olema ka oma uues ametis.”

Kadri Musta isa, ajaloolane Aadu Must, on Keskerakonna liidri Edgar Savisaare hea sõber ja kunagine pinginaaber. Sõbralikes ning lähedastes suhtest on nad perekonnatuttavatena alati olnud.

Küllo Arjakas pole oma mantlipärija kiitmisega kitsi ning toob Musta tugevusena esile selle, et ta on näinud pikka aega ka poliitika köögipoolt. “Tal on selge poliitiline taju ja närv ning need omadused tulevad kindlasti kasuks. Kadri on üsna mitmekülgne ja laia haardega,” kirjeldas Arjakas.

Erakonna aktivist

Arjakas ei karda, et noor inimene kriisihetkedel pea kaotaks. “Pole kahtlust, et ta saab hakkama. Pealegi tuleb erakonna seest nooremat generatsiooni peale tuua.” Erakonna aktivistiks kutsutav Must on olnud Keskerakonna noortekogu juhatuse liige 1999. aastast ning aseesimees aastatel 2000 – 2002.

Eelmisel aastal osales ta esimest korda kohalike omavalitsuste valimistel, Pärnus kandideerinud Must sai tagasihoidlikud 42 toetushäält.

Erakonna juhatuse liige Heimar Lenk kinnitas, et kena välimus pole peasekretäri puhul sugugi vähe tähtis. “Ta mõjub hästi. Hea väljanägemine ja kena suhtleja – väga hea kooslus,” kiitis Lenk.

Rohkem kui erakonnasisesse rebimisse on Must panustanud oma haridusse. Mõneti üllatavalt mõjus Musta

teade, kui ta lahkus linnapea Savisaare nõuniku kohalt. Ka siis olid põhjuseks õpingud, tookord Londonis.

Selle aasta septembrist novembrini töötas Kadri Must Brüsselis NATO Parlamentaarse Assamblee juures. “Lihtsustatult võib väita, et täna USA võitleb, ÜRO toidab ning EL finantseerib,” kirjutas ta Brüsselist.

Must: võtsin koha vastu suuremate kõhklusteta

Keskerakonna uus peasekretär Kadri Must (26) peab ametit suureks väljakutseks ning alustab tööd erakonna osakondade reformimisest.

Millal kuulsite, et teist saab uus Keskerakonna peasekretär?

Esimest korda oli mul Küllo Arjakasega juttu peasekretäri ametist selle aasta mais. Jutuks see jäigi, sest olin just otsustanud pärast magistriõpingute lõpetamist liikuda edasi Brüsselisse, et töötada lühiajaliselt NATO Parlamentaarses Assamblees. Uuesti tuli peasekretäri amet jutuks umbes kuu aega tagasi ning kokkulepe sai sõlmitud möödunud laupäeval.

Ütlesite kohe “jah” või kõhklesite?

Plusside ja miinuste vaagimiseks oli mul piisavalt aega, positiivne vastus tuli ilma suuremate kõhklusteta.

Olete noor, kena, haritud naine. Kas pole kartust, et teid ei suudeta sel ametikohal siiski väga tõsiselt võtta?

Ma pole mitte kõige noorem peasekretär.

Usun, et haritus ja naiseks olemine ei vähenda kindlasti minu tõsiseltvõetavust.

Öeldakse ka seda, et nüüd pani Edgar Savisaar oma sõbra tütre peasekretäriks. Kuidas pareerite?

Minu isa on mulle paljudes asjades suur eeskuju, aga poliitilistes küsimustes on pigem tema minu jälgedes käinud. (Keskerakonna liikmeks sai Kadri Must aastaid enne isa – toim.) Võtsin erakonna peasekretäri ameti vastu, sest usun endal olevat vajalikke kogemusi. Olen olnud erakonna liige kaheksa ja pool aastat, tean meie piirkondi, osakondi ja liikmeid. Mul on kogemus erakonna poliitikast munitsipaaltasemel ning riigi tasemel.

Mida soovite erakonna jaoks ära teha?

Esimese asjana püüan aidata kaasa erakonna osakondade reformi lõpuleviimisele. Kui seni on maakonnad olnud üks piirkond, üks struktuur, siis nüüd minnakse laiali valdade tasemele. Tuuli Koch

Vastuoluline ajalooraamat

2000. aastal lõpetas Must Tartu Ülikoolis ajalooteaduskonna ning esitles sama aasta 20. augustil oma raamatut “Iseseisvuspäeva sünd”. “Uue põlve ajaloolane,” nagu teda pärast raamatu ilmumist ristiti, esitles uut lähenemist Eesti taas- iseseisvumise loole, mälestuste jagajana on üks raamatu allikaid ka Edgar Savisaar.

Politoloog Rein Ruutsoo kommentaar raamatule: “Kadri Must on lõpuks kirjutanud ajaloo nime väärilise uurimuse “kahest saatuslikust päevast”. Loodetavasti asendub belletristika periood Eesti lähiajaloos selle uurimisega.

Isamaaliitlane Lauri Vahtre: “Võib-olla tahab Kadri Must lihtsalt kellegi tuju ära rikkuda. /…/ Ei maksa unustada, et üks suur naaberriik teeb tänaseni kõik, et ajalugu mõistetaks nii, nagu mõistab Kadri Must: Eesti Vabariik kuulutati välja 1991. aastal.” EPL