Vohnja mõisas toimunud rahvakoosolekul ütlesid kohalikud avalikult “ei” ärimees Toshio Kawabe projektile, mille raames kavatsetakse Jaapani pensionäridele rajada sadu eramuid, golfiväljak, spaa ja hotellid.

“Tahame, et te ära läheksite,” teatas Kadrina valla rahva üheks eestkõnelejaks tõusnud talunik Gunnar Kask koosolekul, kus oli 60 huvilist. “Kavatsete ehitada sadade majade solgi puhastusseadme jõe äärde, piirkonda, mis on kevadel üle ujutatud. Samuti tabaks tõusuvesi golfiväljakuid. Kuidas saame teid tõsiselt võtta?” küsis Kask.

Detailplaneeringu eskiisprojekti ja keskkonnamõjude hinnangut enam kui kaks tundi arutanuil jäi hulk küsimusi vastuseta. Karstialal elavatele inimestele jäi selgusetuks, kui palju vett kulub nii sadade majapidamiste kui ka spaa tarbeks ning kas see võib mõjutada kohaliku jõe veetaset. Vastuseta jäid ka küsimused loodavate töökohtade arvu ja projekti maksumuse kohta.

Arendaja ei saabunud

Kohalikes tekitas nördimust, et koosolekule ei saabunud ärimees Toshio Kawabet, kellega kohtumist oodati. Küll aga tegi ta hiljaaegu visiidi Lääne-Viru maavanema Urmas Tamme juurde, kellele kinnitas oma kinnisvaraarenduse soovi.

Kawabet koosolekul esindanud Erja Järvis eelistas põhjalike selgituste andmisele ühelauselisi vastuseid või siis kihelkonna ajalooraamatu tsiteerimist.

Arhitektuuribüroo Stuudio Beeta arhitektil Urmas Elmikul tuli oma tööandjat esindades korduvalt tõdeda, et paraku ei tunne ta piisavalt kohalikke maastiku- ja veeolusid. “Arutelud ongi selleks, et vigu parandada,” nentis ta.

Kohalike tuntavast vastuseisust ja 600 protestiallkirjast hoolimata lubas vallavalitsus projektiga edasi tegeleda. “Peame veel mitu korda kokku tulema, nagu seadus ette näeb, siis selgub, kas asi saab teoks,” ütles Kadrina vallavanem Aivar Lankei koosoleku lõpus.

Lääne-Virumaal, kus Kawabele kuulub ka Kihlevere mõis, on ärimehel probleeme muinsuskaitsega. “Endiselt on täitmata osa muinsuskaitse tehtud ettekirjutusest,” ütles muinsuskaitseinspektor Anne Kaldam.

Vastuoluline pressiteade

•• Kawabe ehitab Jaapani küla ka Läänemaale. “17 hektari suurune küla meenutab mahajäetud paekarjääri kõrgete mullavallide, aukliku paeklibuse tee ja paari metsaveerde unustatud traktoriga. Iga krundi juurde veeti mullu sügisel vee- ja kanalisatsioonitorud, kuid külal pole puurkaevu ega puhastusseadet,” kirjeldas juunikuist olukorda Lehte Ilves ajalehest Lääne Elu.

•• Päev pärast Kadrina vastu-    olulist rahvakoosolekut edastas Kawabet ja Järvist esindav PR-firma Corpore pressiteate: “Kawabe poolt Läänemaale Ridala valda arendatava elamurajooni viimased krundid leidsid endale omaniku. Kõik krundid müüdi Jaapani päritolu ostjatele.” Juunis väitis Erja Järvis: “Krundi-   omanikud on peamiselt välismaalased, nende seas on ka jaapanlasi.”