Kadriorg ja tema majad

 (1)

Mida jätta, mida muuta, pole Kadrioru kahjuks elanike otsustada
BETOONKOLAKAT LAMMUTATAKSE. Viimastel nädalatel oleme huvi ja lootusega jälginud Kadrioru trammipeatust risustanud betoonkolaka lammutustöid, tegu on ju eriliselt jõleda ja keskkonda sobimatu ehitisega. Praegu paistab aga, et välisseinu ei kavatse keegi ära lõhkuda, ilmselt on plaanis ta “renoveerida”. Loodan siiralt , et mul ei ole õigus.

KOIDULA-LEINERI RIST – KADRIORU TUIKSOON. Seitsmekümnendatel ja varem ja hiljemgi oli Koidula ja Leineri (praegu Poska) ristmik üks Kadrioru tuiksooni, kuivõrd seal asusid piima- ja lihapood, viinapood, kalapood ja ETKVLi pood. Viimatinimetatu on praeguseks lammutatud, nagu olin pikka aega soovinudki, sest ta oli ka üks inetu ja nõme karp. Siiski oli ta jõudnud Kadrioru aura endale külge imeda ja sobis sinna sama loomulikult kui paar muudki nilbevõitu objekti, nagu kaljaputka pargi servas ja šašlõkibaar trammipeatuse vastas. šašlõtšnaja plastikversioon langes mäletatavasti lume all kokku ja puitversioon läks põlema. Praegu on seal traataiaga ümbritsetud parkimisplats, millel oleks kah aeg ära kolida. Eelnimetatud Koidula piima- ja lihapoe kohal on nüüd kirjanike maja, mis jõudnud ümbruskonnaga peaaegu sõbraks saada, stiilse nurgatorniga viinapoe asemel aga päris uus ehitis, millel üllatuslikult polegi väga viga. Kokkuvõttes on see ristmik siis OK.

PUIDUST UUSEHITUSED ODAVALT JA KIIRUGA. Mööda Poskat sisemaa poole kõndides muutub pilt kurvemaks. Nii mõnedki suure hingega majad on hooletusse jäetud, bomĻide poolt maha põletatud või lihtsalt ära lammutatud, allesjäänuid on aga kohati restaureeritud stiilis “krohv peale ja plastaknad ette”. Õnneks on siinseal näha ka heaperemelikku suhtumist, mõni väga haige hoone on uuesti elama hakanud. Puidust uusehitised on enesestmõistetavalt püsti löödud odavalt ja kiiruga, nad ei ole kuigi ilusad, ehkki on abitult püütud jäljendada ajastu vaimu. Korterid on neis ka ilgelt kallid, aga eks vist ostjad sellist jama tahavadki. Õnnestunuma mulje jätab nii mõnigi esmapilgul sobimatut stiili ehitis, näiteks puude varju peitu pugenud klaasist ja pilbasvõredest fassaadiga hoone Weizenbergi ja Poska nurgal. Kahjuks on ta paraadukse piirkond nii kole kui võimalik.

VILMSI TÄNAVAL SÄILITATAKSE HOOLEGA AKVAARIUMI. Vilmsi tänav paistab olevat omadega õhtul, seal on vähem arhitektuuriliselt väärtuslikuks peetavaid maju ning tõenäoliselt püstitatakse lobudikeks muutuda lastud puitelamute asemele lähiajal hulgaliselt nelja-viiekorruselisi paneelkolosse. Ainus hoolega säilitatav ehitis on Faehlmanni nurgal asuv klaasist söögikoht, standardne nõukogudeaegne akvaarium. Vanasti asus seal nn Vesivärava õllekas, kus olen korra vastu hambaid saanud allakeeratud servadega kummikuis googa käest. Kõrts suleti kell 19 ja kohe kella kukkudes kargas viis jämedat purjus meest tagaruumist välja, et kliente tänavale ajada. Minu soeng neile ei meeldinud.

RAUA TÄNAVAT RISUSTAVAD RÄMPSHOONED. Raua tänavat Kreutzwaldist itta on juba aastakümneid planeeritud nii kuidas jumal juhatab, seal ei paista ka enam muu aitavat kui üksikud seniajani säilinud puumajad lihtsalt maha tõmmata. Viimasel ajal on märgatavalt hoogustunud uute rämpseluasemete püstitamine kogu sellesse kanti. Eesliide “rämps-” eelmises lauses ei väljenda küll solki, vaid sügavama väärtuseta kiirestivalmistatud toodet, sest teisalt sisaldavad sealsed korterid külluslikult mugavusi täpselt samamoodi nagu hamburgerid palju kaloreid. Mida jätta, mida muuta, pole Kadrioru elanike otsustada ja kui olekski, siis enamik puumajade asukaid valiks kindla peale betoonist sahtli neljandal korrusel, kus on rohkem näilist heaolu.

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare