Kadriorg loobub presidendi residentsi Rocca al Maresse ehitamisest
Eile saatis presidendi kantselei Riigi Kinnisvara AS-ile kirja, kus teatati, et Liberty mõisana tuntud hoonesse presidendi uut residentsi siiski ei ehitata. „Oleme jõudnud järeldusele, et residentsi rajamine aadressile Vabaõhumuuseumi tee 10 ei ole mõistlik, ning teeme ettepaneku projekt lõpetada,” teatatakse presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo allkirjaga dokumendis.
Riisalo sõnul oli Liberty mõisaga palju probleeme. „See pole nii, et alustad nullist: mõtled välja, milliseid funktsioone on vaja täita, teed konkursi, võtad Eesti parimad arhitektid ja hakkad maja ehitamisega pihta,” märkis Riisalo.
Liberty oleks läinud ka väga kalliks, hankes pakutud algne hind kõikus 4,5–5 miljoni euro vahel. „Peale vaadates oli selge, et on väga palju küsimusi, ja ju need olid siin majas üleval,” tõdes Riisalo.
Kuivõrd president Kersti Kaljulaid otsustas elada oma kodus ning tööruumid ja söögisaal kuni 30 inimesele õhtusöökide korraldamiseks on nagunii Kadrioru lossis olemas, langes vähemalt praegu ära riigipeale elu- ja tööruumide ehitamise probleem.
Riisalo sõnul saab suuremaid üritusi suvel korraldada Kadrioru roosiaias või selleks ruume üürida, peale selle valmib õige pea ka riigi esindushoone – Rüütelkonna hoone.
Kuigi president Toomas Hendrik Ilves elas Kadrioru lossis, möönis ka Riisalo, et elamiseks see õdus paik ei ole. Ometi, kui järgmisel presidendil ei ole Tallinnas maja nagu Kaljulaidil, kas ta peab siis Kadrioru lossis elama?
Liiga kallis projekt
„Liberty projekti puudus oligi see, et me võime küll vaadata tulevikku, aga me oleksime vaadanud sinna praegu väga kalli raha eest. Mõistlikkuse printsiip oli see, mis sundis meid Liberty projektile pidurit tõmbama,” selgitas Riisalo.
Tema sõnul oleks presidendile elumaja ehitamine võimalik palju mõistlikumal viisil kui selle vana hoone renoveerimine. „Praegu ei tegele me sellega, mis võiks saada tulevikus. Aga me analüüsime, millised võiksid olla riigipea institutsiooni kinnisvaralised vajadused,” ütles Riisalo ja kinnitas veel kord, et see pole siiski lähima aja teema.
Riisalo loodab, et Libertyle leitakse funktsionaalne lahendus ja maja ei jää niisama seisma. „Kulutused pole ju tuulde läinud, tuleb teha ümberprojekteerimine.”
Kadriorg taotlebki rahandusministeeriumilt vahendeid, et hüvitada RKAS-ile residentsi projektile juba tehtud kulutused. Samuti palub presidendi kantselei siseministeeriumil Liberty mõis politsei valve alt maha võtta.
RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles, et kuna presidendi kantselei loobub residentsi Rocca al Maresse rajamisest, siis selleks otstarbeks reserveeritud kinnistu vabaneb. „Riigivalitsemiseks mittevajalik vara kuulub enamasti võõrandamisele, kuid enne edasise tegevuskava koostamist konsulteeritakse ka rahandusministeeriumiga,” sõnas ta. „Vara säilimise seisukohast vajalikke töid tehakse ka edaspidi.”
Idnurme sõnul ei ole hüvitamisele kuuluvaid kulusid veel lõplikult kokku arvutatud, kuid suurem osa tehtud kulutusi on seotud projekteerimistegevustega. RKAS sõlmis 2014. aastal arhitektuuri- ja inseneribürooga Novarc Group OÜ lepingu presidendi residentsi projekteerimiseks ja autorijärelevalve tegemiseks, lepingu maht oli 206 250 eurot.
Libertyt ei hakatud projekteerima eelmise riigipea Toomas Hendrik Ilvese jaoks. Plaanide kohaselt ei pidanudki hoone valmima tema ametiajal, vaid praeguse riigipea ametiajal. „Ilvesel polnud seda maja vaja, tema oli selles suhtes ükskõikne,” ütles presidendi kantselei endine direktor Alo Heinsalu. Ka tema tunnistas, et Liberty puhul oli küsitavusi, sealhulgas projekti maksumus.
