Kadrioru pargis elutsevad nahkhiired kolivad uutesse „munitsipaalkorteritesse”
„Ühel pool on tiheda liiklusega Narva maantee ja teisel pool 100 000 elanikuga Lasnamäe ja meil elavad siin nahkhiired,” ütles Kadrioru pargi direktor Ain Järve. Kadrioru nahkhiirekolooniad avastati tegelikult juba paar-kolm aastat tagasi, aga laiem avalikkus pole sellest midagi kuulnud.
Eeloleval suvel on kavas seda muuta. Esiteks kavatsetakse nahkhiirtele rajada korralikud varjekastid ehk omamoodi munitsipaalkorterid.Kadrioru pargis elab kuut liiki nahkhiiri. Arvestades seda, et Eestis on üldse kokku 12 liiki nahkhiiri, on kooslus vägagi liigirikas. „Kadrioru kolooniat peetakse Tallinna üheks suurearvulisemaks ja spetsialistide arvates Eestis üheks kõige väärtuslikumaks,” ütles Järve. „See, et nii palju liike on pargis koos, on tavatu,” nentis ka nahkhiirehuvilisi koondava MTÜ Suurkõrv esindaja Rauno Kalda, kes lisas, et kõik nahkhiireliigid on Eestis looduskaitse all. „Veelendlane elab [pargi] Hundikuristiku piirkonnas varjatumalt, aga viie liigi tihedamat liikumist on täheldatud kirdetiikide ümbruses. Siin on põhjanahkhiir, pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir ja siis on pargividevlane,” loetles Järve pargiasukaid. „Kääbus-nahkhiir on neist kõige haruldasem. Tema on rändur, kes tuleb meile kevaditi Kesk-Euroopast ja võib rännata üle tuhande kilomeetri,” hindas Kalda.