Kadriorus avab uksed mänguline lastemuuseum Miia-Milla-Manda
Muuseumi juhi Tanel Veeremaa sõnul on lapsed oodatud muuseumisse koos vanemate ja vanavanematega.
"On ju kõik kunagi ise sama vanad olnud ja kindlasti valmis lapsepõlverõõme meelde tuletama," märkis ta.
Muuseum Miia-Milla-Manda on teemamuuseum, mille kogu ekspositsioon on mänguline, võimaldades lastel teadmisi omandada vahetu kogemuse ja emotsiooni kaudu. Lapsed saavad ekspositsioonis esemetega mängida ja pea kõike katsuda.
Ekspositsioon loob inspireeriva keskkonna, arendamaks lastes elutervete väärtushinnangute, sotsiaalsete oskuste ja kultuurihuvi kujunemist. Koolide ja lasteaedade jaoks on muuseumikülastus hea võimalus täiendada ja kinnistada omandatud teadmisi mitteformaalse õppimise kaudu.
Ekspositsioonid vahetuvad vastavalt teemale
Teemamuuseumile omaselt hakkavad teemad ja ekspositsioon muuseumis vahetuma.
Esimesena võetakse vaatluse alla sõprus. Sõprade leidmine, sõbraks olemine, sõbra kaotus, loodus kui inimese sõber – kõik see ja muu oluline sõprusega seonduv leiab kajastamist muuseumitundides, töötubades ja muudes plaanitud ettevõtmistes.
Ebatraditsiooniline ja lastepärane nimi leiti muuseumile 1930-ndate lõpul „Looduse“ sarjas ilmunud lasteraamatust.
„Otsisime sobivat nime kaua. Tahtsime, et see poleks päris tavaline nimi. Miia-Milla-Manda on vahva kõlaga põnev nimi. Raamatus on väike Miia-Milla-Manda uudishimulik, leidlik ja sõbralik tegelane, justnagu meie uue muuseumi külalisedki. Samas kannab see nimi endas ka muuseumihoonele omast ajastuhõngu,“ selgitas Tallinna linnamuuseumi direktor Maruta Varrak.
Maja ehitati algselt Lastepargi peapaviljoniks
Uus muuseum asub Tallinnas Kadriorus, aadressil Koidula 21 c.
Omanäolise arhitektuuriga ühekordne lahtise sammaskäiguga hoone valmis 1937. aastal Kadrioru Lastepargi peapaviljoniks. Nõukogude ajal tegutsesid hoones spordikool ja raamatukogu.
Hoone oli Reet Kriegeri 1978. aastal loodud legendaarse sporttantsuklubi “Palestra” kauaaegne treeningupaik.
Aja jooksul Lastepargi rajatised amortiseerusid ning kaalumisel oli ka peahoone lammutamine. Suure miljöö-ja arhitektuuriväärtusega hoone võeti siiski 2003. aastal muinsuskaitse alla. 2007. aastal alustati Tallinna kultuuriväärtuste ameti toetusel hoone renoveerimist. Sisekujunduse tegi muuseumile Maile Grünberg.
