Kotkaklubi ekspert Urmas Sellis märkis äsja täiendamisele läinud karjääri KMH aruande juurde tehtud eksperdihinnangus, et suur-konnakotkad, keda pesitseb Eestis vaid kuni kümme paari, on äärmiselt ohustatud liigina võetud meil rangeima kaitse alla ning isendite, nende elu- ja pesitsuspaikade kahjustamine on keelatud. „Tõenäoliselt on suurepinnaline lageraie juba mõjunud kahjulikult konkreetse kotkapaari pesitsemisele, aga arvame, et metsa taastudes see mõju väheneb ja kotkad taasasustavad elupaiga,” viitas Sellis kotkaklubi hinnangus ja lisas, et karjäär muudaks jäädavalt visuaalset keskkonda, mille stabiilsus on kotkale väga oluline.

Liigi taastumise võimalus

Sellis rõhutas ühtlasi, et suur-konnakotka äärmise ohustatuse tõttu ei ole võimalik teha mööndusi ühegi tema elupaiga kaitsel, mistõttu ei sobi kaevandus kuidagi kokku suur-konnakotka naabrusega. „See, et suur-konnakotkast momendil Pillu loodusalal (kuulub üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustikku – U. K.) ei pesitse, ei anna mingilgi määral põhjust leevendusteks – kui rikume jäädavalt viimased elupaigad või muudame neid ebasobivateks, siis pole ka võimalust selle liigi taastumiseks Eestis,” märkis Sellis.

Arussaare dolokivikarjääri arendaja OÜ Metsasaadused juhatuse liige Janek Jefimov sõnas, et inimasustusest eraldatud kohta kavandatav kaevandus ei saa kuidagi suur-konnakotkaid mõjutada, sest linnud pole seal kandis juba aastaid pesitsenud. „See mädanenud pesapuugi on võib-olla sulaga juba maha kukkunud,” tähendas Jefimov. „Sisuliselt on see nagu olematu asja vastu võitlemine.”

Irmeli Karja keskkonnaametist lausus, et kaevandamisloa andmine sõltub KMH tulemustest. „Praegu oleme teinud kirja aruande puudustest. Mõningaid probleeme saab parandada, mõningaid põhimõttelisi vastuolusid – näiteks kotkateema – mitte,” tõdes Karja ja kinnitas, et plaanitava kaevanduse saatust puudutavat otsust tehes võetakse kotkaklubi seisukohta kindlasti arvesse.