Kelniku viie meetri sügavune kaev annab päeva jooksul kaks pangetäit vett. Kui see sõeluda, saab joogi-söögi jaoks vajaliku kätte. Ta on paremas seisus kui naabrid, sest küla ülejäänud kaevud on päris kuivad. “Nüüd on lihtsam, suvitajad toovad joogivee kaasa, aga talve poleks ilma Ülota üle elanud,” ütles ta.

Kevad vett ei toonud

Oru vallavanem Ülo Loorens tõi külarahvale vee autoga kohale paari kilomeetri kauguselt laudast. “See on ikka hull lugu küll. Lootsin, et kevadega tuleb kaevudesse vesi tagasi, aga ei tulnud,” märkis Loorens, “ilmselt tuleb sügisesse valla lisaeelarvesse arvestada ka puurkaevutoetus.”

##Puurkaevude omanikel vee-probleeme pole, kuna puurkaevud on tavalistest kaevudest ehk salvkaevudest sügavamad ja neis on põhjavesi. Salvkaevus on pinnasevesi.

Üle Eesti sant seis

Üle Eesti on vesi kaevudes keskmisest meetri võrra madalamal. “See on ebatavaline,” ütles Eesti geoloogiainstituudi hüdrogeoloogiaosakonna juhataja Rein Perens. “Isegi väga kuivadel aastatel on põhjavesi mai lõpus kõrgemal olnud.”

Perensi sõnul põhjustas kaevude kuivamist mullune põuane suvi, sellele järgnenud kuiv sügis ja külm talv. “Tavaliselt sügisega kaevud jälle täituvad, sest ega vesi ära ei ole kadunud. Tänavu nii ei juhtunud,” ütles ta. Sel talvel oli kaevude veetase keskmiselt kaks, kohati isegi kolm meetrit keskmisest madalam.

Lootus, et kevadised suurveed kaevud täidavad, ei täitunud samuti. “Veetase tõusis, kuid mitte normini,” ütles Perens.

Eelolev suvi enam kaevudesse veelisa ei anna. “Suvised sademed kasutavad ära taimed, osa aurustub. Enne sügist suure tõenäosusega kaevude veetase ei tõuse,” ütles teadlane.

Kuivade salvkaevude omanikele oskab Perens soovitada vaid üht. “Tuleb teha puurkaev,” ütles ta. “Õnneks on kaevufirmad ise tellimuse saamisest huvitatud.” Puurkaevu meetri kaevamine maksab keskmiselt 800 krooni.