Kagu-Eesti 2025: mahe maakond ja Eestist suurem linn
Mis on 2025. aastaks saanud Kagu-Eestist Vene ja Läti piiride veeres?
Kas kolm konkureerivat maakonda, mis on kaotanud üle 16% elanikest, püsivad?
Kas eestlased hakkavad Venes tööl käima?
Kas leelotamise ja turismiga kuulsust kogunud piirkond suudab püsida?
11 Kagu-Eesti tulevikku aitasid prognoosida kolmteist asjatundjat.
Tarkade elanike piirkond
Sajandi algusest on Kagu-Eesti maakonnad kaotanud rohkem kui 16% elanikke. Tänasest 90 000 elanikust (Põlvamaa 27 816, Valgamaa 30 590, Võrumaa 33 826) on 2025. aastaks järel 60–85 000. Nii arvavad asjatundjad.
„Kiiret tühjenemist jätkavad kolhoosi-sovhoosikeskused,” leiab endine Põlva maavanem Priit Sibul. „Kagu-Eesti kunagised kodud jäävad pigem suvilaks,” oletab Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Aapo Ilves, Räpina muusikust literaat, usub, et peagi algab vastupidine protsess. „Jäävad või saabuvad tugevamad ja iseteadlikud, ka majanduslikult hakkama saavad targad inimesed,” on ta veendunud.
