NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
05.03.2018 03:05
Nüüd pole isegi eesnimesid- häbi leht. Elavate jah..
05.03.2018 06:59
Kerglennundus on enamasti hobilennundus. Piloodid pole profesionaalid ja lennumasinadki on tihti isetehtud.
Siin pole midagi parata, nagu alpinism või mäesuusatamine ongi see kõrgendatud riskiga seotud ala.
Mida võiks reguleerida - reisjate sõidutamist kas siis raha eest või ilma.
Kui riskid, riski üksi
05.03.2018 07:18
Juhust ja lollust ei ole võimalik seadusega reguleerida.
Anonüümne kommentaar
05.03.2018 07:41
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "jan" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
05.03.2018 07:45
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "M" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
05.03.2018 10:52
Motodeltapaan on üks kõige ohtlikumaid lennumasinaid üldse, Õnnetusi on juhtunud sellega kogu maailma rohkesti. Üldiselt on sellest konstruktsioonist loobutud paraplaani (paramotor) kasuks, mis on üks ohutumaid sõiduriistu üldse.
Motodeltaplaaniga lendajad võtavad väga suure riski, olgu nad piloodid või kaasreisijad.
05.03.2018 11:08
"Kriminaaltoimikust selgub, et paarisaja meetri kõrguselt motodeltaplaaniga otsejoones alla kukkunud said nii suuri vigastusi, et hukkusid ilmselt enne, kui leegid lennuvahendi üle võimust võtsid." - ILMSELT? See on see praegune EKEI tase siis?
05.03.2018 11:23
„Ohutusjuurdluse keskus uuris pärast õnnetusjuhtumit õhusõiduki konstruktsioonile tekkinud vigastusi, millest nähtub, et manöövri käigus paindusid ja purunesid õhusõiduki konstruktsioonis trapetsi torud ning katkesid trossid,” sedastas eksperdihinnang. Tekkinud vigastused andsid põhjust järeldada, et kõrguse vähendamise ajal motodeltaplaani kiirus suurenes ning pikeest väljudes nõtkusid õhusõiduki trapetsi torud tõstejõu ja raskusjõu koosmõjul. Selle tagajärjel lõi tiib deltaplaani kohal kokku ja sõiduk kaotas kandevõime.

Sellest järeldub et konstruktsioon oli liiga nõrk. Katsetamatta masinatega lennatakse.
Lennumasin peab vastapidama ka nendele jõududele, mis lennul mitte kuidagi mõjuda ei saa.
Deltaplaan tuleb ka panna stendi ja tiivaotsi niipalju üles tirida kuni need purunevad.
saab teada kas purunemise hetkel rakendatud jõud oli suurem või väiksem lennuajal rakenduvast suurimast jõust.

vihje: TM'i artikkel boeing'u tiibade katsetusest. //sääskkaalus peaks ka samad reeglid kehtima.
    05.03.2018 14:34
    2005 kevadel hukkus samal viisil tollane suurim motodelta entusiast Olav Neuland. Ka tema lennuvahendil purunes tiivakonstruktsioon (trossi katkemine). Enamik, kui mitte kõik meie motodeltad on hangitud pruugituna ning siinmail käepäraste vahenditega töökorda kõpitsetud. Käepäraste vahenditest - st. rauapoest ostetud trossid ja kinnitused jms., järgimata seda, et lennunduses, kus kõik olulised sõlmed tehakse võimalikult kergest materjalist, aga väga suure tugevusvaruga (seega, asi algab materjali kvaliteedist), lisaks olulised sõlmed vajadusel duubeldatud ning kõik kinnitused splinditud/stoperdatud.
    Ehituse-rauapoe tasemel sõiduvahendiga võid heal juhul vee peale minna, aga kindlasti mitte lendama.
    05.03.2018 17:32
    Selline ajakiri nagu Tehnika ja Tootmine rõhus ka kunagi tugevusarvutuse ja kohustusliku ülevaatuse vajalikkusele hobilennunduses.
    algul taheti, et väikelennukite ülevaatusega tegeleksid profid Antonovi ja Iljušini juurest. Need ajasid sõrad vasta, nemad kärbeskaaluga ei tegele. See peale jäi nõnda, et eestis iseehitatud väikelennukid tuleb esmalt viia kuusikule (EERA), kus tõsisemad asjaarmastajad TTÜ'st ja lennuametist kohustuslikku ülevaatust teostavad.

    kuidas nüüd on ma ei teagi.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega