Pärast viimase kolmeteistkümne aasta jooksul tehtud jõupingutusi on meie konnakaitsjatel õnnestunud väljasuremise äärel olevate kõrede hääbumisele lõpuks piir panna. Kohati on ühes rannaniitude kadumisega haruldaseks muutunud kahepaiksete hulk isegi tasapisi kasvama hakanud.

Juba aastaid kõrede hävingust päästmist vedanud Riinu Rannap osutas, et kõik sai alguse 1994. aastast, kui Kumari laiul hakati kõrede säilitamiseks iga-aastaselt talgutega sealset rannaniitu taastama.

Kuna enamik Eesti vaid neljateistkümnest väikesest kõreasurkonnast on säilinud vanades liivakarjäärides, on viimase seitsme aasta jooksul neis üliolulisteks muutunud paikades konnade tarbeks kõik kudemisveekogud puhastatud. “Ükski karjääripopulatsioon pole praegu hääbumisohus, vaid kõik on kas stabiilsed või näitavad väikest tõusutrendi,” märkis Rannap.

Võrreldes kärnkonnade ja rohukonnadega, keda on meie looduses miljoneid, on kõrede hulk kaduvväike – neid on säilinud vaid tuhande ringis. 

Edasi loe homsest Päevalehest või Päevaleht Online'ist juba südaööl.