Kahjurite puretud hooneid hakatakse teraselt uurima

Kõige rohkem on kannatada saanud saartel ja rannikul asuvad puithooned.

Teadlastel on kavas rahvusvahelise projekti käigus suurematel Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel luubi alla võtta enam kui sada ajaloolist hoonet, et otsida lihtsat lahendust, kuidas oleks võimalik nende puitosi mardikate ja seente puremise eest kaitsta.

„Projekti eesmärgiks on pikendada saartel paiknevate puithoonete eluiga, et säiliks nii ajalooliselt väärtuslik arhitektuuripärand kui ka inimeste vara,” ütles nn FaBB-i (Fungi and Beetles in Buildings on Islands of Baltic Sea – seen- ja mardikakahjustused Läänemere saartel) projekti juht Kalle Pilt.

Pilt viitas, et Eesti saartel ja rannikualadel võetakse uurida ühtekokku 107 kirikut, rehe- ja elumaja ning vabaõhumuuseumide puitkonstruktsioonidega hoonet, sest neis piirkondades on puitu kahjustavate mardikate ja seente levik temperatuuri väikese kõikumise ja niiske kliima tõttu kõige suurem probleem.

Ühtedest tuntumatest arhitektuuripärlitest hakkavad asjatundjad näiteks Ruhnus uurima nii vana puukirikut kui ka uue kivikiriku puitkonstruktsioone.

Pilt märkis eeluuringute põhjal, et juba 1642. aastal ehitatud Ruhnu puukirik on võrreldes 1912. aastal valminud uue kirikuga ajahambale tunduvalt paremini vastu pidanud. Nimelt on uue kiriku torni puitosad mardikate – eeskätt majasiku ja mööbli-toonesepa – vastsete uuristatud käikudest tugevasti kannatada saanud. „Kui mardikas ise elab vaid aastakese, siis vastne võib puidu sees tegutseda kuni kümme aastat,” osutas Pilt.

Põnevale küsimusele, kas väikest puukirikut on sajandite jooksul tõhusalt kaitsnud hülgerasva ja männitõrva seguga võõpamine või muud asjaolud, loodetakse uuringutega peagi vastus saada. Samuti peaks kogu projekti lõpptulemusena välja töötatama meetodid, mis võimaldaksid puitu kaitseks mardikate ja seente eest võimalikult lihtsalt ja keskkonnasõbralikult töödelda.

Kui kahjustatud puitkonstruktsioonide tugevdamine läheb hoonetes lahti juba sel aastal, siis Ruhnu kirikute ja ka Vormsi Püha Olavi kiriku mardikate ja seente vastane näidistöötlemine on kavas ette võtta järgmisel aastal. Vastav rahvusvaheline riigihange kuulutatakse välja ilmselt juba sel kevadel.

Toonesepad, majasikud ja majavamm

•• Kõige ohtlikumad puithoonete kahjustajad meie tingimustes on mardikaliste hulka kuuluvad toonesepad, kellest levinuim ja kõige suurema kahju tekitaja on mööbli-toonesepp.

•• Üks halvima kuulsusega puithoonete putukkahjureid terves maailmas on majasikk. Tegu on Eesti ainsa siklaseliigiga, kes on võimeline rajama vastsekäigud kooreta puitu.

•• Majasikk asustab ainult kuiva okaspuu-, s.t nii männi- kui ka kuusepuitu. Suurim kahjustuse oht on päikesele avatud katuse- ja seinakonstruktsioonidel. Vast­se eluiga võib ulatuda 12 aastani, mõnedel andmetel olla ka pikem.

•• Seentest on aga kõige kurikuulsam puidu kahjustaja majavamm.

•• Eesti maaülikooli algatatud FaBB-i projekti raames on teadlastel kavas peale 107 Eesti hoone läbi uurida veel 43 Gotlandil ja Ahvenamaal asuvat puithoonet. (Samuti sisustatakse projekti käigus Tartus asuvas Eesti mükoloogiauuringute keskuses puidu seen- ja mardikakahjustuste uurimiseks spetsiaalne labor. Ühtlasi tehakse puitu kahjustavate mardikate seire Ruhnu, Kihnu ja Vormsi metsades, selgitamaks välja, kas metsas ja hoonetes levivate mardikate arvukus on omavahel seotud.)

•• FaBB-i projekt peaks lõppema 2013. aastal ja selle maksumus küünib 1,16 miljoni euroni. Lõvi­­osa rahast pärineb Euroopa Liidu INTERREG-i Kesk-Läänemere programmi saarte alam­­programmi ja kultuuriministeeriumi pühakodade programmi vahenditest.

•• Projekti juhtpartneriks on Eesti vabaõhumuuseum.