Kahtlane Iiri liha jõudis lasteaedadesse ja koolidesse
Veterinaar- ja toiduameti andmetel on Iirimaalt Eestisse toodud sealihast, mis võib dioksiiniga saastunud olla, tarbijateni jõudnud 52 tonni. Suur osa sellest on ameti peadirektori Ago Pärteli sõnul jõudnud koolidesse ja lasteaedadesse, kuid nende nimekirja veterinaar- ja toidu-amet avaldama ei soostu.
„See ei ole absoluutselt inimese jaoks oluline info,” märkis ta. Pärtel lausus, et ostetud kogused olid enamasti arvestatud ühe toidukorra valmistamiseks. Peadirektori hinnangul võiks nimekiri tekitada lapsevanemate seas paanikat.
„Pole vaja, et mõni lapsevanem seepärast oma lapse koolist ära võtab,” lausus ta. Lisaks oleks nimekirja koostamine Pärteli sõnul liialt aeganõudev, sest ettevõtete nimed on vaid paberkandjal ja tuleks eraldi sisestada.
Fazer Amica Eestiga toitlustamislepingu sõlminud Arte gümnaasiumist öeldi Päevalehele, et Fazeri ostudirektor Peeter Roos palus kontrollida saatelehti, et teha kindlaks, kas kooli võis sattuda mürgist liha. Kontroll selgitas, et Arte gümnaasiumisse ei olnud dioksiiniga saastunud Iirimaa sealiha saadetud.
Saatelehtede kontrollimist paluva kirja sai ka Rocca al Mare kool, kust samuti mürgist liha ei leitud. „Ilmselt said kõik koolid sama kirja,” arvas Eesti Päevalehega rääkinud kooli esindaja. Ülejäänud koolide juhid, kellega Päevaleht eile vestles, kinnitasid, et nende koolis mürgituse kahtlusega liha lastele serveeritud ei ole.
Vanemad peavad teadma
Fazer Amica Eesti esindajad ise keeldusid rääkimast, kas Fazeri kaudu võis koolidesse sattuda mürgituse kahtlusega sealiha. Kolme kooli ning üheksat haiglat toitlustavast AS-ist Eesti Eine öeldi Päevalehele, et nemad Iirimaalt pärit sealiha sisse ostnud ei ole ning selle pärast nende kliendid muretsema ei pea.
Samuti Iiri sealiha sisse ostnud ja edasi müünud AS Maag Grupp ning AS Premia Tallinna Külmhoone on aga valmis kõikidelt kahtlast sealiha ostnud klientidelt liha tagasi võtma.
Mürgikahtlusega Iirimaa sealiha koolidesse ja lasteaedadesse jõudmine on õõvastav, kuid oluline on see, kuidas koolid lapsevanemaid teavitavad, arvas lastevanemate liidu juhatuse liige Valdek Rohtma.
Samuti nimetas Rohtma küsitavaks lihamüüjate väiteid, et lastele mürgisuse-kahtlusega liha pakkunud koolide- ja lasteaedade nimekirja avaldamisel tekiks asjatu paanika.
Tema hinnangul võiksid koolid, kuhu Iirimaa liha on sattunud, lapsevanemaid sellest kindlasti teavitada. „Tähtis on see, et asjast räägitakse. Kui lapsevanemal tekib kahtlus, et laps on saanud mürgistuse, siis ei tohiks tekkida paanika,” rõhutas ta.
„Kui oht on teada, siis võiks kas või lapsele päeviku vahele panna teate, et selline asi on juhtunud ning öelda, kuidas käituda, kui on mürgistuse oht,” selgitas Rohtma, kuidas saaks lastevanemate teadmatusse ja paanikasse sattumist ära hoida. „Samal ajal olen seda meelt, et oluline on, et fakti on tunnistatud ja öeldud, mida teha,” lisas Rohtma.
Eile teatasid uudisteagentuurid, et mürgist dioksiini on leitud ka veiselihast. Veisefarmides kasutati sama sööta, mis sigalates.
Proove võib-olla ei võetagi
•• Kui täna Brüsselis toimuval Euroopa Liidu peaveterinaararstide kohtumisel otsustatakse, et Iirimaa ostab mürgituse kahtlusega sealiha tagasi, siis Eesti toidu- ja veterinaaramet kahtlastelt partiidelt proove ei võtagi.
„Üks proov maksab vähemalt 15 000 krooni ja kui peaksime uurima kõiki nelja kahtlast partiid, teeks see kokku ligi 100 000 krooni,” põhjendas ameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.
•• Kui Iirimaa kõiki lihapartiisid automaatselt tagasi ei osta, võetakse nendelt partiidelt Eestis proovid ning saadetakse Soome laboratooriumisse.
•• „Tulemused enne kahte nädalat tõenäoliselt küll ei saabu,” lausus Kalda.
Praegu tegeleb amet Kalda sõnul sealiha koguste ning asukohtade kindlakstegemisega. „Proovide võtmisega pole kiiret, sest kauba käitlemine on niikuinii juba peatatud.”
•• Sealiha mürgitati Iirimaal tõenäoliselt saastatud toiduga söötmise tõttu. Sealiha partiidest võetud proovide järel ilmnes, et dioksiini norm on ületatud ligi 200 korda. Sealihatööstus annab Iirimaal tööd ligi 7000 inimesele ja selle aastakäive on 250 miljonit eurot.