Kahtlus: oksjonikeskkonnas müüakse muinasaegsest hauast pärit röövsaaki

 (150)

Kahtlus: oksjonikeskkonnas müüakse muinasaegsest hauast pärit röövsaaki
Tõenäoliselt hauast pärinevate ehete oksjonihind oli eilse seisuga 84 eurot ja 9 senti..

Muinsuskaitseamet algatas menetluse müüki pandud ehete päritolu väljaselgitamiseks.

Osta.ee oksjonil on müügis paarkümmend muinasaegset ehet, mis viitavad muinsuskaitseameti spetsialisti hinnangul hauapanustele. Nende müüja varjub kasutajanime Petr 1 taha ja märgib oma asukohaks Ida-Virumaa. Tema ülejäänud oksjonitel on müügiks vanad mündid. Need asjaolud kokku viitavad, et tegu võib olla metallidetektoriga jahti pidava „hobiarheoloogiga”, kes võis avastada muinasaegse haua ja selle siis rüüstata. Kultuuriväärtuslike leidude loata müük on seadusega keelatud ja selle eest võib kuni viieks aastaks vangi minna.

Eesti Päevaleht teatas oksjonist muinsuskaitseametile, kust kinnitati, et leid ei üllata. „Me jälgime, mis Osta.ee-s toimub ja kui on ebaseadusliku müügi kahtlus, siis oleme esitanud politseile avaldusi. Politsei menetleb neid ning selgitab välja isikud, kes kultuuriväärtuslikke leide müüvad. Menetlusi on alustatud omastamise paragrahvi alusel, kuna kultuuriväärtuslikud leiud kuuluvad leidmise hetkest riigile,” selgitas muinsuskaitseameti õigusnõunik Liisi Mets. „Meil on väga kahju selliseid asju näha ja leida ning me ei soovi üldse sellist menetlust, sest tegelikult on olemas süsteem, kus maksame leiutasu taolise leiu leidjale,” lisas ta.

Arheoloogilised esemed

Samal teemal:

„Konkreetse Osta.ee juhtumi kohta võib öelda niipalju, et tegemist on arheoloogiliste esemetega: erinevad naastud, ambsõlg, ripatsid, kuudisekujuline keti vahelüli, rihma otsikud jne. Enamik esemetest kuulub kindlasti muinasaega. Täpsemad dateeringud selguvad edasise hindamise käigus,” ütles muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Armin Rudi. Esemete leidja ei ole muinsuskaitseametiga ühendust võtnud ja seega pole praegu teada, kust ehted on leitud. Vaneminspektor Rudi oletab, et need on saadud Põhja-Eestist ja ilmselt võetud hauast. „Arheoloogilises aineses seostuvad sellised esemed peamiselt matustega,” selgitas ta. Õnneks ei ole tegu unikaalsete esemetega, mille puhul oleks leiupaiga dokumenteerimata avamisest suur kahju.

Loe veel

„Esialgse vaatluse põhjal võib öelda, et Eesti arheoloogilises materjalis on enamusel antud leidudest analoogid olemas,” kinnitas vaneminspektor. „Arvestades selle müüja ülejäänud oksjoneid, võib oletada, et leiud on saadud metallidetektoriga. Juhul kui leiab kinnitust, et tegemist on kultuuriväärtusega leiu omavolilise leiukohast eemaldamisega, sellest mitte teatamisega ja ka mälestise rikkumisega, on muinsuskaitseseadust rikutud ning tekitatud kahju arheoloogiapärandile,” lisas ta.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sanga sõnul on selliseid menetlusi prefektuuris harva ja kuna kultuuriväärtuslike leidude asjus peetud menetluste kohta eraldi statistikat ei tehta, on võimatu öelda, kui palju selliseid juhtumeid viimastel aastatel ette on tulnud. Kui kultuuriväärtusliku leiu riigile teatamata endale võtmise ja/või müümisega on muinsuskaitseseadust rikutud, saab seda karistada karistusseadustiku omastamisparagrahviga, mis võimaldab määrata nii rahatrahvi kui ka saata süüdlase kuni viieks aastaks vangi.



Metallidetektoriga leiti viimaste aastate suurim hõbeaare

Eesti Ekspress kirjutas 2010. aastal, et detektori kasutaja leidis Harjumaal endiselt kolhoosipõllult viimase aja suurima hõbeaarde. Aus leidja kutsus kohale arheoloogid. Leitud ehtekatked juhatasid nad senitundmatule kalmele. Eesti ajaloomuuseumi numismaatikud hindasid lõpuks, et leitu oli Eesti viimase 30 aasta suurim viikingiaegne aare.

Võida reis Toscanasse Eesti
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare