"Peaksime mõtlema ka sellele, et burka puhul pole alati võimalik aru saada, kas selle kandja on naine ja usklik või keegi, kes kannab burkat sootuks teisel eesmärgil. Justiitsministeeriumi ettepanek käsitleb ametiasutusi, õppeasutusi ja haiglaid, mitte kogu avalikku ruumi – koolides ja lasteaedades on kindlasti mõistlik, kui näokatete kandmine on reguleeritud turvalisuse kaalutusel. Samas ei puudutaks selline piirang Eesti koolides-lasteaedades kuidagi võimalikke turiste,“ ütles IRENi juhatuse liige Kaia Iva.

„Selle üle, kas burka ja niqab on tugevaid religioosseid veendumusi väljendavad riietusesemed või on tegemist pigem teatud piirkondades levinud tavaga, diskuteeritakse ka islamimaades, samuti toimusid põhjalikud arutelud Belgias ja Prantsusmaal, kus burkad on keelatud. On loomulik et ka meie püüame probleeme ennetada ja teemade üle arutada. Sõja eest põgenevaid inimesi tuleb aidata, kuid peame aitama põgenikel ka meie ühiskonda sulanduda ning kaitsma oma kombeid ja tavasid,“ lisas Iva.

Võrdõiguslikkuse ekspert Hille Hanso päris sotsiaalmeedia vahendusel avalikult justiitsministrilt Urmas Reinsalult (IRL) selgitust vastuolu kohta. Nimelt IRL-i seisukoht on seni olnud, et kooseluseadus ei ole oluline, sest puuudutab vaid paarisadat paari, samal ajal tegeleb erakond näokatete keelustamisega, mis puudutab täna vaid ühte eestimaalast ja lähema paarikümne aasta jooksul maksimaalselt 15-20 inimest ning tõrjub samal ajal jõukaid turiste.