Kaitsealune Kivimäe haiglahoone laguneb tühjana uute omanike käes
Nõmme mändide all paiknev muinsuskaitsealune Kivimäe haiglahoone, mis on juba pea seitse aastat tühjana seisnud, jääb iga aastaga aina viletsamasse seisu. 1926. aastal valminud maja ostis mullu Ain Hanschmidti juhitav AS Infortar, kuid omavalitsus on hoone tuleviku suhtes teadmatuses.
„Viimati pidasime Infortariga läbirääkimisi aasta tagasi, siis oli päevakorras haigla hotelliks ehitamise mõte,” rääkis linnaosavanem Rainer Vakra. „Nüüd on aga pikka aega täielik vaikus püsinud ning mind paneb lausa imestama, miks Infortar Põllu 63 kinnistu üldse ostis.”
Kuna endine tuberkuloosihaigla on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud, lubatakse seal ehitustöid teha vaid olemasoleva hoonestuse mahus ja avalikult kasutatava sotsiaalobjekti loomise eesmärgil.
Ruumid rüüstatud ja puru
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Oliver Orro meenutas, et külastas Põllu 63 kinnistut viimati möödunud aasta oktoobris ning juba siis oli hoone kahetsusväärses seisundis – siseruumid valdavalt rüüstatud, viimistluskihid ja vaheseinad lõhutud, mitmed aknad purustatud. „Uut omanikku selles otseselt süüdistada ei saa, kuna tema väitel sai ta haiglalt juba rüüstatud hoone, kuid on murettekitav, et Infortar ei ole seniajani tellinud ja meile kooskõlastamiseks esitanud muinsuskaitse eritingimusi, restaureerimisprojektist rääkimata,” selgitas Orro ja leidis, et mõistlik lahendus oleks lähemas tulevikus haiglamajale uue funktsiooni leidmine ja selle terviklik korrastamine. AS-i Infortar esindaja teatas Päevalehele, et ei soovi haiglahoonega seostuvat praegu veel kommenteerida.
Linnas laguneb umbes 30 kaitsealust maja
•• Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Oliver Orro rääkis Päevalehele, et tühjalt seisvaid ja lagunevaid arhitektuurimälestisi on Tallinnas palju, eriti Kadriorus ja Koplis.
•• „Kokku on selliseid maju umbes 30, paljud neist on avariiolukorras,” valgustas ta olukorda ning lisas, et sel aastal on üks Tallinna linnale kuulunud mälestistest, aadressil Kopli 114 asunud ja aastaid tühjana seisnud puumaja maani maha põlenud.
•• Orro hinnangul algab probleem omanike tahtmatusest ja suutmatusest ajalooliste hoonetega tegeleda, lõpeb aga muinsuskaitse vähese haldussuutlikkusega ning restaureerimistoetuste vähesusega. „Eraomanikud hoiavad kaitsealuseid krunte sageli abstraktse tuleviku tarbeks, et äkki läheb kunagi tarvis.”
•• Samal ajal on Orro sõnul olukord siiski paranemas ja mitmed lootusetute lobudikena paistnud majad korda tehtud.
•• „Eeskuju on siin näidanud peamiselt linn ja riik, kuid ka mõned eraomanikud,” märkis Orro ja tõstis viimati öeldute seast eriti esile Süda tänava majaomanikke ja korteriühistuid, kes on restaureerinud lausa viis kaitsealust maja.
