Kaitseliit võtab üheks eesmärgiks laiendada tegevust igasse valda
Kaitseminister Aaviksoo kuulutas, et kaitseliidu ajakohastamine on selle ja järgmiste aastate poliitiline prioriteet, ning kavatseb võidupühal tutvustada arenguteese, mille järgi läheb kaitseliit muu hulgas tagasi territoriaalsele ülesehitusele.
Kaitseliidu, kaitseväe, ministeeriumi ning reservohvitseride kogu välja töötatud kaheksa arenguteesi peaksid aitama kaitseliidul üle saada pikka aega kestnud tähelepanupuudusest ning alarahastusest.
“Tuleb üle vaadata kaitseliidu roll sisejulgeoleku tagamisel ja saavutada selgus kaitseliidu kasutamise võimalustest rahuajal. See kõik tähendab, et juba järgmisest aastast alates tuleb ressursse oluliselt rohkem suunata,” ütles Aaviksoo.
Näiteks näevad arenguteesid ette, et kaitseliit peab kujunema juhtivaks kaitsetahte esindajaks koduvallas ning kaitseliidu tegevust tuleb arendada vastavalt piirkondlikule eripärale. Sisuliselt tähendab see, et kui seni oli kaitseliidu eesmärgiks moodustada neli suurt maakaitsepataljoni üle Eesti, siis nüüd komplekteeritakse üksused asukoha piirkonna liikmete baasil. “Koosseisutabelites puudu olevad kohad ei täideta teisest Eesti otsast võetud liikmetega,” selgitas Aaviksoo. “Liikmed, kellel on sõjaline ülesanne, näevad ennast valdavalt selles rollis siiski koduvallas. Territoriaalsuse põhimõtte taastamine on oluline motivaator kaitseliidu laiendamiseks.”
Üksused olgu jõukohased
Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste märkis samuti, et neljale pataljonile keskendumine lõhkus kaitseliidu territoriaalse terviklikkuse. “Praegu me räägime sellest, et üksused peavad olema jõukohased. Selgus peab olema loodud kompanii ja rühma tasemel,” ütles Lumiste ning lisas, et kaitseliidu üks eesmärke on laieneda igasse valda. “Pole tähtis, kas seal on kohapeal viis meest, kümme või terve rühmatäis. Tähtis on see, et oleksime olemas igas vallas ning saaksime olla toeks omavalitsustele, päästeametile, politseile.”
Lumiste sõnul näitas senise süsteemi puudust ka see, et pataljonidesse said põhimõtteliselt kuuluda vaid teatud vanuses ning piisavalt hea tervisega inimesed ning seega jäid allüksustest välja natuke vanemad ja natuke kehvema tervisega inimesed. “Tegelikult aga peame andma võrdse võimaluse kõigile, kõik saavad panustada,” lausus ta.
Samuti nähakse kaitseliidu arenguteesides ette, et organisatsioonil peab ka rahuajal olema kiirreageerimisvõime. “Eesmärgiks on aktiivsema liikmeskonna baasil arendada välja allüksusi, mida saab kasutada väga lühikese ettehoiatusajaga nii sõjalise kallaletungi kui ka rahuaegse sisejulgeolekuvajaduse katteks,” rääkis Aaviksoo.
Lumiste märkis, et kindlasti ei saa kaitseliidult oodata sellist kiirreageerimist kui scoutspataljonilt. “Kiirreageerimine sõltub suures osas sellest, kui hästi on suudetud tegevused kokku leppida. See eeldab väga head koostööd päästeameti, politsei, kaitseväe ja ministeeriumiga,” ütles Lumiste. “Me ei ole valmis 24-7 kodust välja jooksma, vaid pigem peame suutma reageerida konkreetsetele situatsioonidele. Kindlateks aegadeks on võimalik ette valmistada kindla ülesande keskselt kindel hulk inimesi.” Lumiste tõi näiteks valmistumise raba- ja metsapõlengute kustutamiseks ning tormikahjustuste likvideerimiseks. “Aga tuleb aru saada, et kaitseliidul on ja jääb toetav roll. Kaitseliit tagab ja annab tegevusvabadust põhijõududele, on selleks siis kaitsevägi, politsei või päästeamet,” sõnas ta.
Samuti tsentraliseeritakse kaitseliidu raamatupidamine ning mitmed teised funktsioonid. “Raamatupidamine peab olema tsentraliseeritud järgmise aasta alguseks ning ka logistika- ja personalijuhtimine peab saama süsteemseks,” rääkis kaitseliidu juht.
Muudatused kaitseliidus võivad kaasa tuua ka senisest rohkem palgalisi töökohti, sest Lumiste sooviks igas malevkonnas vabatahtliku juhi kõrval näha ka inimest, kes iga päev tegeleks jooksvate asjadega.
Lumiste sõnul aga kaitseliit muudatustega ei kiirusta. “Muutused ei tule nüüd ja kohe, vaid me tagame need ajapikku. Kõike, mis me oleme seni loonud, ei tule mitte hävitada, vaid tuleb teha vajalikud korrektuurid,” selgitas ta.
Varustuses suured puudused
•• Samal ajal kui kaitseliitu moderniseeritakse, tunneb organisatsioon ikkagi veel puudust suurest osast varustusest.
•• “Igal kaitseliitlasel peaks varustuses olema kaitseväe vorm, see oleks tohutu motivatsioon. Kaitseliitlane tahaks olla Eesti sõduri moodi, näha teenistuses välja korrektne, mitte kanda näiteks vanu dresse,” ütles major Lumiste ning lisas, et just vormi kohta küsitakse esimese asjana kõigis malevates.
•• Lumiste sõnul tunneb kaitseliit puudust veel paljudest elementaarsetest asjadest. “Võtame näiteks kergejalaväekompanii. Sadakonna inimese liigutamiseks oleks vaja kümmet heas korras masinat. Kui paigutame üksuse maastikule, on vaja telke, välikatlaid ja muud. Sidepidamiseks ja juhtimiseks peavad olema eraldi vahendid,” selgitas Lumiste.
•• Hädasti on vaja investeerida ka infrastruktuuri. “Kindlasti ootavad korrastamist paljud maleva kodud ja staabid, et soodustada nii relvastuse kui ka muu varustuse hoiustamist ja kaitseliitlaste sotsiaalset läbikäimist. Järgmine prioriteet on lasketiirud,” ütles Lumiste.
Arenguteesid
•• 1••
Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis.
•• 2••
Kaitseliidu territoriaalne ülesehitus ehk laialdane kohalolek maakondades ning valdades on väärtus, mida tuleb alal hoida ja edasi arendada.
•• 3••
Kaitseliit kujundab end laiapõhjaliseks kodanikuühenduseks, mis pakub oma liikmeskonnale mitmekülgseid osalusvorme.
•• 4••
Kaitseliidu eriorganisatsioonid arendavad vabatahtlike kaudu elanikkonna riigikaitselist kasvatustööd ning isamaalisuse ja kaitsetahte propageerimist.
•• 5••
Kaitseliidul peab olema realistlik, täidetav ja mõõdetav ning territoriaalset eripära arvestav sõjaline ülesandepüstitus.
•• 6••
Kaitseliidul peab olema rahuajal kiirreageerimisvõime.
•• 7••
Kaitseliit arendab oma organisatsiooni tänapäevaste juhtimispõhimõtete alusel administreeritava avalik-õigusliku juriidilise isikuna.
•• 8••
Kaitseliidule tuleb tagada ülesannetepõhine finantseerimine kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest vastavalt arengukavale, sh investeeringud ja hanked püstitatud ülesannete täitmiseks.
