Kaitseministeerium kaebab Iisraeli relvafirma kohtusse
TAAS ei ole kinni pidanud lepingus sätestatud intressi arvutamise nõuetest, mistõttu on kaitseministeerium maksnud relvatehasele rohkem raha, kui leping ette näeb, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile.
Ta lisas, et TAAS ei ole korduvatele n?uetele vaatamata soostunud raha tagasi maksma ning kaitseministeerium taotleb valitsuselt volitusi algatada TAAS-i vastu kohtuprotsess.
Pressiesindaja ei soovinud öelda, kui palju on kaitseministeerium Iisraeli firmale lepingus ette nähtust rohkem raha maksnud.
Kaitseministeeriumi ja TAAS-i vahelise lepingu täitmisel esinenud ebakõlad avastas riigikontroll, kui uuris kaitseministeeriumi varustuse, inventari ja materjalide soetamise seaduslikkust.
Riigikontroll tuvastas, et kaitseministeerium on 1993. aastal sõlmitud lepingu punkte täitnud eeskujulikult, kuid TAAS on jätnud kaitseministeeriumile esitamata intresside arvutused ning saanud seetõttu Eestilt rohkem raha, kui leping ette näeb.
Eesti sõlmis Iisraeli relvafirmaga TAAS relvahankelepingu 1993. aasta jaanuaris. Lepingu koguväärtus ulatub üle 49 miljoni USA dollari, mille Eesti kohustus välja maksma kahes osas järgmise aasta veebruariks.
Lepingu alusel osteti Iisraelist B-300-tüüpi granaadiheitjaid, 106-millimeetriseid tankitõrjekahureid, 81-millimeetriseid miinipildujaid, Galil-tüüpi automaate ja snaiperpüsse, jalaväelase varustust, raadiojaamu ning laskemoona.
Relvasaadetise raames saatis Iisrael Eestisse ka mitu partiid pruugitud 23-millimeetriseid Nõukogude päritolu õhutõrjekahureid, mida kaitseväe endine juhataja Aleksander Einseln nimetas täielikuks vanarauaks.
Baltic News Service
