Kaitseministeerium roogib Simmi juhtumi taustal ridu
Minister Aaviksoo kinnitab, et tööd vahetavad julgeolekuosakonna juhid pole kuidagi olnud seotud Vene luure katsetega värvata kaitseministeeriumist täiendavaid agente. Kapo väited kahest Vene luure huviorbiidis olnud kaitseametnikust jäävad seega ikka õhku.
Eelmisel kolmapäeval riigiprokuratuuris Herman Simmi riigireetmises süüdi mõistnud kokkuleppemenetluse selgitamiseks korraldatud pressikonverentsil teatas kapo peadirektori asetäitja Aleksander Toots, et peale tuhandete dokumentide, sealhulgas sadade välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud dokumentide, andis Simm oma kontaktisikutele Eestis elavate inimeste isikuandmeid, mille abil saaks neid kallutada riigireetmisele. „SVR püüdis värvata Simmi poolt edastatud info põhjal Eesti riigiametnikke, sealhulgas kahte kaitseministeeriumi ametnikku,” rääkis Toots.
Samal ajal ajakirjanikele jagatud materjalides oli kaks huvitavat lauset. Herman Simm kogus erinevaid materjale alates 1995. aasta suvest kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 19.09.2008. Kummastust tekitas aga tõik, et Simm töötas kaitseministeeriumis 31. märtsini 2008. Kui prokuratuuri teatest näpuga järge ajada, sai Simm sensitiivset infot ka pärast ministeeriumist lahkumist. Seega oleksid Simmil pidanud säilima infole ligipääsu omanud kontaktid.
Kas ja kes siis Simmile ikkagi infot edastas?
Möödunud neljapäeval palus Päevaleht kahe praeguse julgeolekuosakonna juhi elulookirjeldusi, mis oleksid andnud vastuse küsimusele, kas mõni praegune julgeolekuosakonna töötaja võis pärast Simmi lahkumist olla tema kontaktisikuks ise seda teadmata. Simmi kohal praegu olev inimene töötas samas osakonnas ka Simmi ajal – tema asetäitjana. Praegune asetäitja pole Simmiga koos töötanud. Selmet elulookirjeldused välja anda, lasi ministeerium kahtlustel süveneda, keeldudes lihtsale palvele vastamast.
Tootsi lausung ja jagatud materjalid põhjustasid ministeeriumis üleüldise vihapurske kapo vastu – selles nähti alget avalikule nõiajahile kahe Vene luure poolt puudutatud ametniku paljastamiseks. Põhjust oli enam kui küll, sest samal ajal valmistati ministeeriumis pika hambaga ette senise – veel Herman Simmi näpunäidete järgi loodud – julgeolekuosakonna töö ümberkorraldamist.
Mitme allika kinnitusel oli see otsene kapo nõue, mis ministeeriumile ei meeldinud. Tekkinud olukord, kus kapo lasi lendu väite kahe värbamiskatse läbielanud kaitseametniku kohta ja samal ajal paigutatakse ümber julgeolekuosakonna juhid, oleks avalikkuses viinud seoste otsimiseni nende vahel.
Kaitseametkondade ärritus viis selleni, et kapo käis peaaegu ennekuulmatu sammuna eile välja teate, milles pehmendati oluliselt Tootsi eelmise nädala ütlusi. „Riigireetmise kriminaalasjas mõisteti süüdi Hermann Simm ning kõik viited võimalikele kaasosalistele nii kaitseministeeriumis kui teistes riigiasutustes on põhjendamatud ja alusetud,” teatas kapo ja lisas, et kriminaalasja uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi tõendit, mis andnuks alust arvata, et Simmil oleks olnud kaasosalisi nii kolleegide kui ka teiste riigiasutuste töötajate seas. Kuluaarides tunnistasid kapo allikad, et ministeeriumist avaldati selgituse väljasaatmiseks tuntavat survet.
Kaitseministeeriumi paanika tipnes eile erakorralise pressikonverentsiga, kus minister Jaak Aaviksoo teatas ümberkorraldustest julgeolekuosakonnas. „Herman Simmi kätte oli koondunud liig suurel määral riigisaladust puudutavat infot. Riskide hajutamiseks ette nähtud kontroll polnud piisav ja need realiseerusid. Nüüd on otsustatud riigi julgeoleku volitatud esindaja ja julgeolekuosakonna tegevused lahku viia,” teatas Aaviksoo.
Minister lisas nimesid nimetamast hoidudes, et julgeolekuosakonna funktsioonide terviklikuks ülevaatamiseks on vaja seda teha värske pilguga. „Osakonna juhtimine vajab uut verd,” arvas ta, lubades, et senised juhid leiavad töö ministeeriumi teistest osadest või muudes riigiasutustes. Aaviksoo rõhutas ajakirjanikele mitmel korral, nagu ka kapo oma täpsustuses, et ümberkorralduste vajadus tuleneb üleüldistest kaalutlustest ja selle sidumine Simmi kaastööliste otsimisega oleks pahatahtlik.
Tõde on tõenäoliselt kusagil vahepeal
**Viiteid sellele, et Herman Simmi järglane julgeolekuosakonna juhi ülesannetes või tema asetäitja oleksid kuidagi vääritult riigi suhtes käitunud, pole. Küll on Päevalehele teada, et Simmi asja menetluse käigus polnud kapo kuigi rahul kaitseministeeriumi ja selle julgeolekuosakonna koostööga.
**Ka on Päevalehele teada, et Simm ja tema endine asetäitja, kes nüüd julgeolekuosakonda juhib, olid tööalaselt lähedasteks saanud, jätkates vaba suhtlust ka pärast Simmi lahkumist julgeolekuosakonna juhi kohalt. See võis olla teguriks osakonna juhtide väljavahetamisel.
**Mis peamine – eilsed ministeeriumi ümberkorralduse teated ega ka kapo pehmendavad repliigid ei lükka ümber eelmisel nädalal öeldut, et vähemalt kahele ministeeriumiametnikule oli Vene luure üritanud läheneda.
**Väidetavalt oli tegu madalama taseme ametnikega muudest osakondadest, kelle Simmi poolt edastatud ankeetidest leiti lähenemiseks vajalikku pikantset infot. Simmi kinnikukkumise tõttu tekkinud kuumas olukorras aga ei saanud värbamine teoks.
