Kaitseministeerium saadab totaalkaitse erru

Ajateenistusse kutsutakse tuleval aastal poole vähem noormehi Ants Laaneots näeb arengukavas Eesti kaitsevõime vähenemist

Teisipäeval esitles valitsus kaitsejõudude uut arengukava, mis tähendab sisuliselt selget seljapööramist kehtinud totaalkaitse kontseptsioonile ja sillutab teed palgaarmeele.

Uued arenguplaanid lubavad paljudel teenistuskohuslastel koju jääda ja arvestavad ennekõike välismaiste missioonidega, mida viivad läbi kutselised sõjaväelased. Juba tulevast aastast ootavad kaitsejõud ajateenijaid poole vähem, 3000 asemel umbes poolteist tuhat.

Kaitseminister Margus Hansoni sõnul on muudatuste põh-juseks julgeolekuriskide ana-lüüs, mis näitab, et otsest sõjalist ohtu Eestile kümne aasta jooksul ei paista ja seega on aeg kaitsekontseptsiooni muuta.

“Me oleme ühinemas NATO kollektiivkaitsealaga ja teatud põhimõtted ja ka dokumendid, mis on riigikogus mingis teises situatsioonis vastu võetud, vajavad ülevaatamist,” leidis minister.

Mitu kaitsepoliitikaga tegelevat riigikogu liiget kinnitas Eesti Päevalehele, et ajateenijate arvu vähendamine ja raha suunamine elukutselistele sõjaväelastele tähendab järkjärgulist üleminekut palgaarmeele, nagu on toimumas ka Lätis ja Leedus.

##Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots mainis, et Eesti senine kaitsekontseptsioon on täiesti rakendatav ka NATO oludes, sest enesekaitsevõimet eeldab meilt ka NATO.

Laaneots ei näe põhjust totaalkaitset NATO oludes aegunuks kuulutada, sest kaitsekontseptsioon pole kunagi ette näinud täiesti iseseisvat riigikaitset.

Samas pole kindralmajori hinnangul väliskohustustega mõtet üle oma varju hüpata. Eesti on juba niigi oma väiksust arvestades rahuvalves väga aktiivne ja mõelda tuleb ka kohalikele vajadustele.

“Me ei peaks nende missioonidega üle pingutama, sest kui me paneme kogu raha meie meestele, kes on Afganistanis, Iraagis või muus maailmaosas, kuidas see mõjutab meie julge-olekusituatsiooni? Kuidas suudame vastu astuda julgeolekuohtudele, mis võivad meie regioonis juhtuda?” küsis ta retooriliselt intervjuus Raadio Vaba Euroopale.

Kindral Laaneotsa arvates ei saa lähtuda ohuhinnangust, mis ei sisalda lähiaegadel suuremaid julgeolekuriske Eesti piiridel. Tema sõnul peab riigikaitse arvestama halvimate, mitte parimate stsenaariumidega.

Kaitseminister Hansoni sõnul ei ole kaitseministeeriumi ajateenijate arvu kärpimise kavast hoolimata veel põhjust rääkida ajateenistuse täielikust kadumisest. Ajateenijate arvu vähendamisel võtab kaitsevägi edaspidi teenima neid inimesi, kellel on huvi kaitseväelaseks saada. Peale selle on tulevikus teenistusse pääsemise eelduseks tugev füüsiline vorm ning tahe osaleda välismissioonidel. Ajateenijaid Eesti seadused rahutagamismissioonidel kasutada ei luba.