Kaitseministeeriumi aruanne paljastab ajateenijate hädisuse
Eelmisel aastal sobis täielikult tegevteenistusse kõigest 23 protsenti kutsealustest ning neistki langes jämedalt iga seitsmes välja enne ajateenistuse lõppu, selgus valitsusele esitatud kaitseministeeriumi aruandest.
Aruande järgi vabastati 2006. aastal 357 ajateenijat enne täht- aega. Teenistusse kutsutute arvust moodustab see 15 protsenti.
“Kolme esimese teenistuskuu jooksul ei pea paljude ajateenijate füüsis ja psüühika lihtsalt reaalsele teenistuskoormusele vastu,” kommenteeris kaitsejõudude peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna sõjalise valmisoleku ja mobilisatsiooni jaoskonna ülem kapten Kaido Sirman.
Peamiselt tabavad ajateenijaid hingamiselundite, lihas-luukonna- ja sidekoehaigused ning vigastused ja traumad. “Koormuse kasvades ei pea nõrgema füüsilise ettevalmistusega ajateenijate tervis vastu,” lausus Carol Merzin kaitseressursside ametist (KRA).
Kui täielikult kõlbas eelmisel aastal tegevteenistusse vaid umbes neljandik kutsealustest, siis 13,2 protsenti määratleti kõlblikuks piirangutega ning 28 protsenti ajutiselt mittekõlblikuks ehk suunati edasistele uuringutele.
Iga viie kutsealuse kohta kahel tuvastas arstlik komisjon lihas-luukonnahaiguseid, igal kaheksandal esines aga psüühika- ja käitumishäireid. Viis protsenti kutsealustest ei pääsenud armeesse hingamiselundite haiguste tõttu.
Kannatas ettevalmistus
Samas toob aruanne välja, et kaitsevägi pidi 2005. aasta ajateenijate vaegkutsumise ning väljalangevuse suurenemise tõttu oluliselt korrigeerima üksuste plaanitud ettevalmistamist. Ette valmistamata jäid luurekompanii luurerühm, tankitõrjekompanii tankitõrje-rühm, üks jalaväekompanii rühm, linnavõitluspataljoni luurerühm ning kaks tulejuhtimisjagu. Sirmani sõnul õpetatakse need üksused vastavalt prioriteetidele välja tagantjärele. “Osa tookordsest puudujäägist on juba tasa tehtud,” lausus ta.
Kaitseministeerium märgib aruandes ka, et arstlike komisjonide piiratud töövõime takistab ajateenistusse ja õppekogunemistele kutsumise tõhusat korraldust.
“Arstlike komisjonide töö eripära eeldab analüüside vastuseid väga kiiresti, samal päeval. Aga laborid teenindavad nii oma tervishoiuasutust kui ka arstlikke komisjone ning nende töökoormus on raske,” põhjendas komisjonide aeglast tööd Merzin. Ta lisas, et paljud kutsealused ei ilmu õigel ajal kohale ning samal ajal ei saa ka kedagi teist läbi vaadata.
Merzini sõnul on kaitseministeerium alustanud ka kõlblikkuse kriteeriumide ülevaatamist. “Tõenäoliselt lähevad mõned asjad leebemaks, mõned karmimaks, aga praegu ei saa veel täpselt öelda,” lausus Merzin.
Ajateenistuse muutmine vajab kaalumist
Praeguse ajateenistuse formaadi vajakajäämiste tõttu on kaitsejõud jõudnud arusaamale, et süsteem ei vasta täielikult kaitseväe vajadustele.
“Praegu on analüüsimisel mitu varianti, kuidas ajateenistust efektiivsemaks muuta, kuid mingeid otsuseid ei ole vastu võetud,” ütles kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja major Madis Kraav.
“Teenistuse pikkuse osas on räägitud mitmest variandist,” ütles Kraav. “Teenistuse järsku lühenemist oodata siiski ei ole.”
“Kuna terviklikult ette valmistatud sõjaaja üksused on ka edaspidi pataljoni suurusjärgus, siis ei ole neid oluliselt lühema aja jooksul võimalik ette valmistada,” lausus Kraav.
Muutused algavad tõenäoliselt eelkutsumise lõpetamisest. Seni kutsuti osa ajateenijaid teenistusse varem ning neist koolitati jao- ja rühmavanemad.
Sellesse ametisse sobivate inimeste leidmiseks peavad ajateenijad alates sellest aastast läbima psühholoogilise testi. “Kasutame Thomase-meetodit, mis hindab inimese kutsesobivust, kirjeldab tema positiivseid ja negatiivseid omadusi, tema käitumist stressisituatsioonis ning võimaldab prognoosida sobivust mingile konkreetsele ametikohale,” selgitas Carol Merzin kaitseressursside ametist.
Ajateenija: paljud leiavad endale haiguse
•• Hiljuti Kuperjanovi pataljonis aega teeninud Paap Villako sõnul “otsivad” paljud terved mehed endale haiguse, kuna on otsustanud sõjaväkke mitte minna.
•• “Ühiskond aktsepteerib suhtumist, et ajateenistus on aja raiskamine. See suhtumine on levinud ka vanemate ja perearstide seas,” lausus Villako. Tema sõnul saadetakse enne tähtaega koju peamiselt neid, kes ei suuda sõjaväe korra ja nõudmistega üldse kohaneda. “Minuga koos väkke läinuist võis selliseid olla viis kuni kümme, aga see arv sõltub väeosast,” rääkis Villako.
•• “Mitte midagi kontimurdvat ajateenimises küll ei olnud. Vahepeal oli raskem, aga see on ju normaalne,” sõnas Villako. “Paljud poisid olid kergema kondiga ja mitte just suured spordimehed, aga kui teed algusest peale kõik asjad korralikult kaasa, siis enda vorm ka paraneb.” Villako sõnul sai suurem osa tema võitluskaaslastest nii rännakute kui ka NATO testiga hästi hakkama.
