Kaitseminister külastas Jägala linnakut
Valitsus kinnitas tänavu 22. jaanuaril „Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018“, mis seab paika Eesti kaitseväe peamised arengusuunad järgmise aastakümne jooksul, teatas kaitseministeerium.
Üheks suurimaks investeeringuobjektis järgneval kümnendil on Jägala linnaku rekonstrueerimine, kus kuni 2000. aastate alguseni paiknes Kalevi Üksik-jalaväepataljon.
"Jägala sõjaväelinnaku rekonstrueerimine on järgneva kümnendi infrastruktuuri arendusprojektidest Ämari kõrval üks olulisemaid. Tapa ja Kuperjanovi kõrval kujuneb Jägala linnak kaitseväe olulisimaks paiknemiskohaks,“ rääkis Aaviksoo.
Aastaringselt saab seal kokku olema tuhatkond ajateenijat ning lisaks sama palju abipersonali ja kaadrikaitseväelasi.
„Kuivõrd linnak asub Raasiku, Jõelähtme, Anija ja Kuusalu valla piirides, siis peame linnakut planeerides töötama koos kõikide piirnevate omavalitsustega. Nii näiteks leppisime kokku, et detailplaneeringu raames tehtava keskkonnamõjude hindamisega koos teeme ka sotsiaalsete mõjude hindamise, et muuseas ära hinnata näiteks täiendavate lasteaiakohtade vajadus, et seejärel mõelda, kas ja kuidas seda vajadust rahulda," lisas kaitseminister.
Lisaks Tallinnas ruumipuuduse käes vaevlevate väeüksuste koondamisele Jägalasse on see arendus tähtis ka piirkonnale sotsiaalmajanduslikult.
Ehitustööde käigus luuakse Jõelähtme valda eeldatavalt kuni 500 uut töökohta, investeeringu kogumaksumuseks kujuneb kuni 1,5 miljard krooni.
”Kaitseväe infrastruktuur – kasarmud, laod, staabid, harjutusväljad – peavad olema sellised, et kaitseväelased saaksid maksimaalselt keskenduda kaitseväe põhilisele ülesandele – sõjaliseks riigikaitseks valmistumisele ning üksuste väljaõppele. Plaanis on tulevikus Jägala linnakusse üle viia täna Tallinnas ruumikitsikuses vaevlev Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Logistikapataljon ja Luurepataljon, samuti 1. Jalaväebrigaadi Staap ning Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond. Vahipataljoni praegune linnak Rahumäe teel hakkab kuuluma peamiselt Sõjaväepolitseile ning Põhja Kaitseringkonna staabile, ”selgitas kaitseminister.
Aaviksoo kohtus visiidi käigus ka Kuusalu MTÜ Murtud Rukkilille Ühingu esimehe Enno Uibo, Kuusalu valla ja volikogu juhtidega.
Aaviksoole tutvustati Murtud Rukkilille Ühingu ideed rajada Kuusalu vanasse koolimajja vabadusvõitlejate pansionaat.
Seoses märtsiküüditamise 60.aastapäevaga, asetas kaitseminister Aaviksoo täna pärja Kuusalu kiriku aias asuva represseeritute mälestusmärgi jalamile.
Murtud Rukkilille Ühing asutati 31. jaanuaril 2003 eesmärgiga kaitsta represseeritute ja küüditatute huve ning koguda ja talletada nende mälestusi.
Päeva teises pooles kohtus kaitseminister Kaitseliidu Harju Maleva staabis maleva rahu- ja sõjaaja allüksuste juhtidega ning maleva esindajatega.
