„Tõsi on see, et kaheksa on vähem kui 16. Kui me vaatame Poola õhujõude, siis Poola erinevalt kolmest Balti riigist omab ka ise märkimisväärset võimekust teostada oma õhuturvet. Meie vaatevinklist see sõjaline vajadus õhuturbeks puudutab pigem kolme Balti riiki,“ ütles Mikser. Tema hinnangul oli Ukraina kriisi puhkedes kõige lihtsam ja kiirem viis NATO ühtsuse ning kohaloleku demonstreerimiseks siia sõjalennukite saatmine.

„Maavägede paigutamine regiooni vajab pikemat ettevalmistust ja infrastruktuuri, et tagada väljaõppevõimalused. Ka varustuse paigutamine vajab eelnevaid investeeringuid infrastruktuuri arengusse. Kui me vaatame tervikpilti, siis tänasel päeval on kohalolek regioonis suurenenud ja põlistunud. Täna, sõjalist vajadust ja väeloome eripärasid arvestades, lennukite arvu vähenemine Leedus ei peaks meie vaatevinklist olema kuidagi traagiline,“ sõnas Mikser.

Ta nentis, et ajapikku võivad ka otsustajad rahvusvahelisel tasemel harjuda Ukraina kriisi järgse julgeolekuolukorraga Euroopas, kuid samal ajal näeb Eesti omalt poolt vaeva, et see valvsus ei uinuks. „Aga see, et septembrist detsembrini on Leedus kaheksa hävitaja asemel neli ei peegelda kuidagi NATO soovi oma üldist heidutushoiakut siin tagasi tõmmata. Sellise väitega ma kindlasti nõus ei ole,“ sõnas Mikser.

NATO kinnitas teisipäeval, et vähendab alates septembrist õhupatrulle Balti riikides, milles osalevate lennukite arvu suurendati mure tõttu Venemaa aktiivsuse üle regioonis.

„Alates 1. septembrist on NATO-l Balti õhuturbemissioonile määratud kaheksa lennukit,“ ütles NATO esindaja Jay Janzen AFP-le. „Praegusel hetkel juhtub meil olema missioonile määratud 16 lennukit, kuid see on selgelt üle sõjaliste vajaduste.“