Kaitseliitlased on Eesti militaarobjekte valvanud juba kuus aastat, ent seni kehtiva seaduse järgi oli kahtluse all nende õigus sissetungijaid relva ähvardusel peatuma sundida ning isegi õigus mundrit kanda.

Ehkki ministeerium kaalus võimalust anda valvamise õigus turvafirmadele või ajateenijatele, otsustati lõpuks muuta kaitseliidu seadust ning lisada sinna valvamist puudutavad paragrahvid. Eelnõu seletuskirja järgi on valvuritel kohustus läbida kaitseväe valveobjekti erialakursus. „Kursusel käsitletakse valvuri õigusi ja kohustusi, relvade ja erivahendite ohutustehnikat ning nende taktikalist käsitlemist,” seisab seletuskirjas. Erivahendid, mille turvalist käsitlemist kursusel õpetatakse, on muu hulgas kumminui, teleskoopnui, käerauad ja gaasipihusti. Lisaks võivad valvurid kasutada sõjaväerelvadena arvele võetud püstolit, revolvrit, püssi ja automaati.

Segadustest, mis kaitseobjekte valvavate kaitseliitlaste õiguseid ja kohustusi puudutab, kirjutas Eesti Päevaleht jaanuaris.