Kaitsepolitsei aastaraamat: Vene luure tegi mullu Eestis usinalt tööd

                 
Kaitsepolitsei aastaraamat: Vene luure tegi mullu Eestis usinalt tööd
Arno Mikkor
Agar luuramine läks lahti kohe pärast Vene-EL-i viisalihtsustuslepingu jõustumist.

Vene poliitilise luure aktiivsus hoogustus Eesti vene elanikkonna hulgas pärast 1. juunit 2007.

Nimelt jõustus just möödunud aasta 1. juunil Venemaa Föderatsiooni ja EL-i vaheline viisalihtsustusleping ning suurema liikumisvabaduse omandanud Venemaa välisluureteenistuse (SVR) poliitilise luure ohvitserid osalesid mitmetel Venemaa kaasmaalaste üritustel.

“Näiteks juunis 2007 viibis Tallinna hotellis Ecoland toimunud Venemaa kaasmaalaste konverentsil patroonina SVR-i poliitilise luure peavalitsuse ametnik Vladimir Pozdorovkin, kes tutvustas kohalviibinutele kaasmaalaste programmi “Russki mir”. Aasta teisel poolel osalesid üritustel veel kaks SVR-i poliitilise luure ohvitseri.

Seega püüab SVR vene kogukonnas toimuvatest protsessidest aktiivselt osa võtta, et kasutada neist kontaktidest avanevaid võimalusi tulevikus Vene välispoliitilistes huvides,” seisab kapo aastaraamatus. 

Kapo hinnangul pakkus Pozdorovkini visiit huvi ainuüksi sellepärast, et juba esimesel viisavabaduse päeval ilmutas SVR otsest huvi kaasmaalaste temaatika vastu ja saatis Eestisse niivõrd kõrge luureohvitseri. Pärast teda on Eestit arvu-

kalt külastanud Vene eriteenistuste esindajad, sealhulgas mitmed maailmas tuntud luureohvitserid.

Kapo hinnangul on oluline osa diplomaatilise katte all töötavate SVR-i ohvitseride tegevusest Eestis ja huvisfäärist suunatud kohaliku vene kogukonna liitmisele, nende tegevuse suunamisele ja koordineerimisele, samuti mõjutustegevusele kogukonna kaudu.

Välisluuret huvitas peale poliitika ka näiteks majandus ja sõjandus. Juba 2006. aasta aastaraamatus viitas kapo sellele, et SVR-i põhieesmärgiks 2007. aastal oli Venemaalt juhitud Konstitutsioonierakonna esindatuse tagamine riigikogus.

Kapo fikseeris eelmisel aastal ka FSB varasemast suurema aktiivsuse Eesti vene kogukonnas toimuvate arengute jälgimisel ja mõjutamisel.

FSB keskaparaat töötas juba 2007. aasta algul välja hulganisti tegevuskavasid, kuidas reageerida pronkssõduriga seotud sündmustele.

Kavandatud meetmete hulgas oli ettepanekuid nii Eesti valitsuse majanduslikuks kui ka poliitiliseks mõjutamiseks.

Aprillirahutustes vaatlejana

Hulga läbikukkunud katsetega värvata Eesti kodanikke paistis eriti silma FSB Peterburi peavalitsuse alampolkovnik Andrei Lobanov.

Kapo informatsiooni kohaselt olid just Venemaa eriteenistused need, kes õhutasid pronkssõduri ümber tekkinud vastasseisu pidevat üliemotsionaalset kajastamist Venemaa meedias ning avaldasid vastuseisu mitmele kõrgele vene riigiametnikule, kes olid nõus kuju tsiviliseeritud teisaldamisega.

Aprillirahutuste ajal seisnes Vene eriteenistuste roll siiski pigem sündmuste jälgimises.

Kohalikku saatkonda ignoreeriti

•• Pärast aprillisündmusi seisnes Venemaa välisluure tegevus peamiselt mõjutuses ja aktiivsete meetmete toetamises. Näitena toob kapo oma aastaraamatus välja Vene riigiduuma delegatsiooni visiidi Eestisse möödunud aasta 30. aprillil ja 1. mail. Kogu delegatsiooni oli enne Eestisse tulekut põhjalikult instrueeritud, mistõttu duumasaadikud oma Tallinna saatkonna teavitamist ei soovinudki. Selline käitumine ärritas suursaadik Nikolai Uspenskit. Tallinna saatkonna diplomaate solvas ka see, et Moskvast tulevad materjalid oli tendentslikud. Parlamendiliikmetele oli Moskvas väidetud, et politsei ajas rahuliku rahvamassi meelega lõksu, et hullunud inimesed seejärel maha tampida.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Karikatuurid