Kaitseuuringute keskuses „Galojani tegemine” tõi kaasa kriminaalasja
Prokuratuur algatas kaitseuuringute keskusest algul arvatud 15 000 euro kõrvaldamise uurimiseks kriminaalasja, kahtlustatavana pole esialgu veel kedagi üle kuulatud. Väidetavalt maksis kaitseministeeriumi loodud sihtasutuse büroojuht Leelet Nellis eelmise aasta jooksul sellise summa eest iseenda reisiarveid ja muid kulusid. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik lausus, et kriminaaluurimise sisulist poolt prokuratuur veel kommenteerida ei saa. Uurimine algatati kriminaalmenetlusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb omastamist.
Kaitseuuringute keskuse juhataja Kadri Liik ütles, et kui esialgsete andmete järgi võis Nellis omastada keskuse raha umbes 15 000 euro eest ja vaid 2010. aastal, siis nüüd tundub, et see summa on mõnevõrra suurem. „Praegu vaatame pabereid läbi ja siin on mõned asjad juba varasematest aastatest, aga isegi ka veel sellest aastast,” rääkis Liik ja täpsustas, et Nellis ei võtnud kogu raha välja korraga, vaid tasus oma arveid väikeste summade kaupa. „Eriti seoses Lennart Meri konverentsiga on meil igasuguseid rahade liikumisi palju ning nende vahele suutis ta oma eraarved peita.” Kui palju keskusele tekitatud rahaline kahju järelkontrolli ja kriminaalmenetluse käigus kasvada võib, ei osanud Liik veel öelda. „Loodetavasti mitte eriti palju,” nentis ta vaid. Kui alguses oli Nellis väidetavalt lubanud tekitatud kahju hüvitada, siis seni ta seda teinud ei ole.
Töökorraldus rangemaks
Kaitseministeeriumi kantsler ja ühtlasi kaitseuuringute keskuse nõukogu liige Mikk Marran algatas keskuses toimunud sigaduste ilmsiks tulekul ka omapoolse siseauditi. „Ministeeriumi huvides on, et midagi sellist enam tulevikus ei juhtuks. Selle audiitori ülesandeks on ühest küljest teha kindlaks tekitatud kahju täpne ulatus ning teisalt nõustada kaitseuuringute keskust sisekontrolli süsteemi tõhustamisel,” ütles Marran ja lisas, et mõlemad ülesanded peaksid saama täidetud lähima paari kuu jooksul.
Kadri Liik rääkis, et üht-teist on keskus oma töökorralduses juba muutnud. „Näiteks peavad pangaülekanded olema nüüd mitme inimese poolt autoriseeritud ja muutuvad ka raamatupidamisfirma funktsioonid, mis oleks pidanud arved üle vaatama.”
