“Ei ole ju saladus, et erakonnad küsivad, kas keegi kõrgetest riigiametnikest tahaks nende liikmeks saada,” ütles kaitseväe juhataja eile Eesti Päevalehele. “Ja eks minugi käest on seda küsitud ja neid parteisid on olnud rohkem kui üks.”

Samas lükkas Kõuts ümber väited, nagu kompaks ta ise poliitikasse astumise asjus pinda. “Suhtlen kõigi Eesti erakondadega regulaarselt, see on minu kaitseväe juhi töö seisukohalt ainuvõimalik töötamisviis, tagamaks konsensuslikku lähtenurka kaitseteemades. Mul pole vaja mingeid kontakte otsida,” kinnitas ta.

Kompromisskandidaat?

16 aastat kaitsejõududes teeninud Kõuts ei soovinud oma võimalikest edasistest sammudest lähemalt rääkida. “Ma ei ole presidendile esitanud avaldust errumineku kohta ja seega ei saa seda teemat kommenteerida,” ütles Kõuts. “Ratsa poliitikasse hüppamist ma ei usu.”

See, et viitseadmiral pole poliitikasse minekut välistanud, toidab omakorda Toompeal ringlevaid spekulatsioone temast kui ühest kompromisskandidaadist presidendi ametisse. “Ma ei kommenteeriks presidendi kandidaadiks kutsumist. See on auväärne amet, aga ma pole selleks praegu küps,” kõlas Kõutsi vastus.

Üheks Kõutsi kosilaseks on ilmselt Rahvaliit. Rahvaliidu pressisekretär Agu Uudelepp ei pidanud sobilikuks rääkida Kõutsi poliitikasse kaasamisest, viidates tema kõrgele sõjaväelisele positsioonile. Kõutsi-taoline mees oleks uhkuseks igale erakonnale, leidis Uudelepp samas.

Mitmel hinnangul võivad Kõutsi võimaliku kannapöörde taga olla tema ja kaitseminister Jürgen Ligi erinev arusaam kaitseväe tsiviilkontrollist. Samuti on Kõutsile vastumeelne mitme paratamatu otsuse – näiteks Pärnu pataljoni sulgemise – elluviimine.