“Selleks meil ju ongi kõikvõimalikesse koolidesse sisse saamiseks testid ja muu kadalipp, mis tuleb läbida. Pigem suhtuvad põlastusega kaitseväe tegevteenistuses olevatesse naistesse tsivilistidest mehed, kellel asjast aimu pole,” leidis Künnapuu.

##Riigikaitse akadeemia lõpetanud Künnapuu teenib kaitseväes 1994. aasta veebruarist, sideohvitserina ESTPLA

5-s on ta viibinud missioonil Bosnias, seejärel teenis rahuoperatsioonide keskuse staabi- ja tagalakompanii ülemana. Praegu on Künnapuu kantseleitööl.

Lahinguväli vaid meeste jaoks. “Iga naisterahva elus on hetked, kus ei saa rivis käia, vaid peab ka muude asjadega tegelema,” ütles Künnapuu, kes ootab kolmandat last. Margoti abikaasa on samuti sõjaväelane ning praegu on ta Iisraelis vaatlejana missioonil.

Kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul pole tal midagi selle vastu, et tegevteenistuses on ka naised, kuigi filosoofiliselt mõeldes pole sõjavägi naiste jaoks.

“Rahutingimustes on see siiski positiivne,” märkis Laaneots. ”On ju päris loomulik, kui teatud erialadel töötavad naised. Mingil juhul ei taha ma naisi näha aga lahinguväljal. Ebaloomulik oleks, kui lahinguväljal tapetakse naisi. Samuti pole lahingutegevuse koormused kohaldatavad naise organismile ja neid pole ka vaja naistele panna.”

Avalikkusele tuntuim naine tegevteenistuses on eelmisel aastal ”Robinsoni”-seriaalis osalenud veebel Siiri Kuusmann, kes treenib vahipataljonis iga päev ajateenijaid.

Seda, et kogu maailmas on kaitseväes suhteliselt palju naisi, saab Laaneotsa hinnangul seostada naiste endi võitlusega võrdõiguslikkuse eest. “Mis meil meestel siis ikka jääb üle öelda.”

Kohustuslik ajateenistus on naistele ette nähtud Iisraelis.

Leitnant Margot Künnapuu soovitab naistel enne kaitseväkke minemist väga hästi järele mõelda, kas see on asi, mida nad tahavad elu lõpuni teha. “See on kohustus, mis võetakse omale kuni erru arvamiseni,” lausus ta.

Politseis liiga palju naisi. Viimastel aastatel on naiste osakaal järjest kasvanud politseis ning see teeb politseijuhtidele muret. “Mujal maailmas on see alla 20 protsendi, Eestis aga 28 protsenti. Aga kaks patrullivat politseinikku ei saa olla naised, segapaar tuleb veel kõne alla,” on politseiameti personaliosakonna direktor Elmar Nurmela Eesti Päevalehele öelnud.