Kaitsevägi koostab oma eriüksust
Kaitseväes alustab saladuskatte all tegevust uus luurepataljoni juurde kuuluv eriüksus, mille liikmeteks võetakse vaid kõige tugevamad ja vastupidavamad kandidaadid.
Üksus kannab nime Estsof ehk Estonian Special Operations Force, suuremat osa üksuse kohta käivaid andmeid kaitseb riigisaladus.
Pärast pikka mõtlemist nõustus kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna ülem major Peeter Tali nentima vaid, et selline üksus on tõesti olemas. „Poliitiline tahe selline üksus luua on olemas ja tõepoolest, seda üksust arendatakse,” avaldas Tali. Üksuse suurus, nagu ka selle liikmete identiteet, ei ole Tali teatel avalik info. Siiski nõustus ta lisama, et praegu veel võetakse sinna inimesi juurde. „Ma ei saa avalikult rääkida, millest katsed koosnevad, aga need on ikka päris keerulised. Katsed ei koosne ainult toenglamangus pumpamisest,” ütles Tali.
Ränkrasked katsed
Eesti Päevalehe andmeil kestavad katsed mitu nädalat ja lisaks ränkrasketele füüsilistele katsetele pannakse proovile ka tulevaste eriüksuslaste psüühiline pool. Und näevad kandidaadid selle aja jooksul minimaalselt, samuti ei jää võõraks näljatunne. Kes katsetest ühe korra välja kukub, sellel ei ole enam edaspidi võimalik uuesti proovida. Ametlikult ei saa kaitsevägi kommenteerida ka üksuse käsutuses olevat relvastust ja tehnikat ning kasutatavat taktikat. Väidetavalt on aga rühmale ette nähtud modernseimad võimalikud relvad, mille olemasolust paljudel polnud seni aimugi. Ainsa avaliku hankena ostis kaitsevägi just Estsofile eelmisel aastal kuus langevarju.
Estsofi rajamisest räägiti esimest korda avalikult 2005. aastal, kui kaitsevägi avas väga põgusaks hetkeks uut üksust tutvustava võrgukülje. Toona alustati esimeste instruktorite otsimist ja öeldi, et 2009. aastal peaks tegevust alustama 36-meheline luurerühm. Väidetavalt peavad eriüksuse liikmed olema valmis tegutsema nii linnas, kõrbes, mägedes kui ka merel ja suutma tegutseda vastase maa-alal mitu kuud ilma välise toetuseta.
Reservkolonelleitnant Leo Kunnas ütles, et eriüksuste ehk SOF-ide (ingl special operations force – toim) ülesanded on väga spetsiifilised. „Eesti tingimustes täidavad nad tõenäoliselt kaugluure ja jalaväe ülesandeid, vähemalt mina keskenduksin sellele,” selgitas Kunnas. „Kindlasti tegutsevad nad tavapärasest raskemates tingimustes ja üksuse liikmed on parema väljaõppega kui tavasõdurid,” lisas Kunnas. Kunnas lausus, et eriüksuse rajamise plaani on peetud juba mõned aastad. „Paraku see pole selline asi, mida välja reklaamitakse,” lausus ta. Üksuse võimalikeks eesmärkideks nimetas ta näiteks Afganistanis delikaatsemate ülesannete täitmist. „Näiteks võib eriüksus tegeleda narkoparunite, tähtsamate taliibide, sõjapealike ja teiste võtmeisikute jälitamise ja kinnipidamisega.”
Liitlasvägede eriüksusi tegutsebki praegusel ajab palju just Afganistanis ja veel mõni aasta tagasi täideti ülesandeid Iraagis. Näiteks saatis oma eriüksuse Iraaki Leedu kaitsevägi.
Eelmise eriüksuse piinlik lõpp
•• Uut loodavat eriüksust ei saa major Peeter Tali kinnitusel pidada kuidagi seotuks 1990. aastatel kaitseväes tegutsenud kurikuulsa spetsiaalsete operatsioonide grupi ehk SOG-ga.
•• „Uut üksust ei saa mitte mingis mõttes pidada SOG järeltulijaks ja ükski SOG endine liige uude üksusse ei kuulu,” lausus Tali.
•• Kaitseväe eriüksus SOG sai kurikuulsaks 1999. aasta mais, kui üksuse ülema kohusetäitja seersant Indrek Holm tahtis koos kaaslastega röövida Võrumaa talumeestelt 80 000 krooni, ent sai puhkenud tulevahetuses ülirängalt viga. Röövimiskatsel kasutas Holm teenistusrelva.
•• Lisaks kahtlustas politsei Holmi mõni kuu varem Viimsis inkassaatori mõrvaga lõppenud röövis.
•• SOG tegevust uurima asunud erikomisjon tuvastas aga, et grupi juhid rikkusid mitmeid eeskirju, sealhulgas ka relvahoidmist puudutavaid sätteid. Toonane kaitseväe juhataja kindral Johannes Kert pidi skandaali tõttu ametist lahkuma ja SOG tegevus lõpetati.
