Kursuse lõpetas 31 meest, kes kõik said täpsuslaskuri sertifikaadi, mida Eesti kaitsevägi andis välja esmakordselt, ütles kaitseväe pressijaoskonna ülema kohusetäitja Ingrid Mühling Päevaleht Online'ile.

Kõik kursuse lõpetanud jätkavad teenistust oma endistel ametikohtadel, kuid nüüd saab neile määrata ka erialaseid ülesandeid.

Mühlingu sõnul saavad kursuse lõpetanud teenida täpsuslaskuritena jalaväepataljonis ja Scoutspataljonis snaiprina, samuti tunnistust nõudvatel ametikohtadel ja osaleda kõrgema taseme snaiprikursustel.

Mühling ei välista tulevikus snaipriväljaõppe saanud meeste kasutamist välismissioonidel. „Üks kursused lõpetanud jagu on Scoutspataljonist ning neid mehi on põhimõtteliselt võimalik ka välismissioonidel kasutada,“ ütles Mühling. „Praegu veel konkreetset plaani ei ole, kuid võib-olla kunagi, kui loome ka vastava ametikoha, võivad üksuste kooseisus olla ka snaiprid.“

„Siiani pole Eesti missioonidel erialase väljaõppega snaipreid kasutanud, neid ülesandeid on täitnud funktsioonipõhiselt teised üksuseliikmed,“ lisas Mühling.

Parim väljaõpe, uus varustus

Täpsuslaskurite kursus toimus 4. veebruarist 7. märtsini Võru garnisoni väljaõppealadel korraga nii ajateenijatele kui kutselistele kaitseväelastele.

Kursustest võtsid osa üks jagu Scoutspataljoni sõdureid, sõjaväepolitsei laskurid ning Pärnu ja Vahipataljoni ajateenijad, teatas
„Osalejate valiku tegid väeosad - täpsuslaskurid valiti vastavalt laskeoskusele ja isikuomadustele,” selgitas Mühling.

Snaiprikursuse programmi koostamisega tegelenud jalaväeinspektor major Aron Kalmuse sõnul oli tegemist esimese kursusega, kus nii ajateenijad kui professionaalsed sõdurid said ühetaolist väljaõpet.

„Kursusele olid koondatud oma ala võimekaimad instruktorid, et anda osalejate parim praegu Eesti kaitseväes võimalik täpsuslaskuri väljaõpe," lisas Kalmus. „Kursusel osalejad kasutasid muuhulgas esmakordselt möödunud aasta lõpus kaitseväele hangitud snaiprirelvastust ja varustust.”

Kursust on kavas hakata korraldama süstemaatiliselt väljaõppe osana.