Kaitsevägi peaks kiiremini reageerima

Krimmi sündmuste valguses peaks Eesti suurendama kaitseväe kiirreageerimisvõimet, et takistada Eestile oluliste objektide hiilivat ülevõtmist.

Seda kirjutab rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt värskes kaitseteemalises analüüsis.

Kiirreageerimisvõime suurendamiseks võiks Hurda hinnangul kaaluda mitut võimalust. Näiteks praegu õpetatakse ajateenijaid välja sellise tsükliga, et suurema osa neist saab kevadel pärast Kevadtormi reservi saata. Kiirreageerimisvõimet aitaks parandada ajateenijate ühtlasem aasta peale jaotumine, et igal ajal oleks võtta baaskoolituse läbinud üksusi.

Teine võimalus oleks suurendada elukutseliste kiirreageerimisüksuste suurust. Kolmas võimalus oleks ajateenistuse pikendamine, nii et mehed ei jalutaks pärast seda kohe väeosa uksest välja, vaid jääksid veel mõneks ajaks teenima.

Kaitseliidu üksused

Kaitseliit peaks ka olema valmis kiiresti reageerima, neil peaks olema kiirreageerimisüksusi, mille relvastus ja väljaõpe võimaldaks neid kasutada vaenlase eriüksuste vastu.

Peale Eesti oma sammude peaks ka NATO suurendama oma nähtavat kohalolekut Balti riikides. Võimaliku agressiooni või provokatsiooni heidutamiseks oleks suurt kasu NATO maavägede siiatoomisest või varustuse eelpositsioneerimisest, kirjutab Hurt.

Kui Eestis korduksid Krimmi sündmused, siis keskenduks ründaja kohaliku omavalitsuse hoonetele ja objektidele. Kirde-Eestis on nendeks Narva jõe sillad ja Sillamäe sadam, Harjumaal Tallinna ja Ämari lennuväli ning Tallinna, Paldiski ja Muuga sadam. Olulisi objekte on Hurda hinnagul veelgi, aga ka ründaja võimed on kõige jaoks piiratud.