Kaks keskaegset torni võivad linnarahvale uksed avada


MUINSUS Postkaartide lemmikmotiiviks olevates tornides plaanitakse kontserte ja teatrit
Novembri lõpuks renoveeritakse Köismäe ja Eppingi keskaegsed tornid, millest võib pärast avamist saada huviväärsus turistidele, kohvik, ürituste toimumiskoht või kunstigalerii.

“Kui need avada, siis oleks ka turistidel rohkem sinna kanti asja,” ütles kultuuriväärtuste ameti juhataja asetäitja Külli Holsting. Ta lisas, et Köismäe tornist on etenduste andmise kohana huvitatud ka teatrid.

Ka linnamuuseum võiks ekspositsiooni tornidesse välja panna, kuid Holstingu sõnul pole muuseumil selleks praegu raha. “Keegi tuleb ju ka uksele panna. Kasutamise poole pealt pole veel poliitilist otsust tehtud,” sõnas ta.

Köismäe tornis oli hobusetall. Köismäe torn on ruumikas ja seal säilinud vanade puitvahelagede tõttu ka huvitavam. Torn on hobuserauakujulise põhiplaaniga ning paikneb Eppingi torni lähedal linnamüüri lääneosas, Suurtüki tänavalt Balti jaama pool.

Tornis renoveerimistöid teostava Restori tootmisdirektori Janno Merilo sõnul käib tornis vilgas ehitustegevus. “Praegu valame korruste vahele betoonist vahelagesid, sellepärast ei saa teid praegu siia lasta ka. Parandame olemasolevad puitlaed ja teeme uued trepid,” ütles Merilo.

Ta lisas, et ka firma paneb ka uued katusekivid ja renoveerib katusetorni kandekonstruktsiooni. Ehitus viibis pisut, sest vahepeal viis OÜ Tael tornis läbi arheoloogilised kaevamised. Taela tegevdirektori Vladimir Sokolovski sõnul puhastati kaevamiste käigus välja munakivisillutis, mis nüüd endisel kujul säilitatakse.

“Arvatavasti oli torn juba 18. sajandil kasutusel tallina, seal oli sõnnik ja hobuselatrid,” ütles Sokolovski.

Torn rajati 1360ndatel aastatel ning oli algkujul kolmekorruseline ning 13,3 meetri kõrgune. Praegused viis korrust ning kõrguse 26,5 meetrit sai torn aga 1520ndatel aastatel, mil lisati kaks täiendavat kaitsekorrust.

Alumised kolm korrust jäid sellega seoses laoruumideks. Torn on väga hästi säilinud, 1935 torn korrastati ning 1965. aasta restaureerimisel ehitati praegune kõrge kivikatus.

Eppingi torn ehitati kolmekordsena. 1370-1380. aastatel rajatud Eppingi torn on samuti hoburauakujulise põhiplaaniga. Torn paikneb linnamüüri loodelõigul, Köismäe ja Grusbeke-taguse torni vahel.

Esialgne torn oli puitvahelagedega, praegu on seal enne viimast sõda valatud betoonlagi. Torn ehitati kolmekordsena, 11 meetrit kõrge ja ligi 8-meetrise läbimõõduga. 1400. aasta paiku ehitati torn kõrgemaks, 1520ndatel aastatel täiendati torni veelgi. 6-korruselise torni lõplikuks kõrguseks sai 22,5 meetrit.

Kaks ülemist korrust jäid kaitsekorrusteks, alumiste korruste laskeavad aga suleti ning need jäid laokorrusteks. Alumise kaitsekorruse lagi võlviti, ülemisele kaitsekorrusele ehitati kamin. Sel ajal kaeti torn ka kõrge kivikatusega.

Eppingi tornis valas Restor uue aluspõranda, katus oli juba varem parandatud. Lisaks tehti ava ka linnamüüri, et tornile üldse ligi pääseks.

Esimene müür tornide juures pärineb 14. sajandi keskelt ning oli 4,6 meetri kõrgune. 15. sajandi keskpaigaks ehitati müür paksemaks ja 13-15 meetri kõrguseks.

Siis suleti ka kaarniššid, ehitati kontraforsid ning varikatusega rinnatis. Viimane on praeguseks kokku varisenud.

Köismäe ja Eppingi tornide renoveerimine läks maksma kaks miljonit krooni. Tornidesse viiakse sisse ka elektrisüsteemid ning renoveeritakse-ehitatakse sisemised trepid, et tagada nende avalik kasutus tulevikus.

Järgmisel aastal jätkuvad iga-aastased tööd müüride ja tornidega. 3 miljoni krooni eest restaureeritakse Laboratooriumi tänava äärsete Grusebeke-tagune torn ja Plate torn.

Reedel allkirjastatud koalitsioonilepingu kohaselt renoveerib ja avab linn külastajaile kogu säilinud osa linnamüürist koos tornidega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare