Kalakotka pesapaigad lähevad kaitse alla
Kotkastest ühe viimasena tahab keskkonnaministeerium võtta looduskaitse alla viisteist kalakotka pesapaika, et kindlustada meie ühe ohustatuma ning kõige väiksema kotka säilimine looduses. Kotkaste kaitse alla võtmine on praegu eelnõu järgus.
Kotkaklubi eksperdi Urmas Sellise sõnul on esimese kategooria ehk siis kõige rangemalt kaitse all olevate kalakotkaste arvukus viimastel aastatel tasapisi kosuma hakanud. “Kui veel 1985. aastal oli teada ainult viis paari pesitsevaid kalakotkaid, siis praeguste hinnangute kohaselt on nende hulk kasvanud kuni 65 paarini,” ütles Sellis.
Enne Nõukogude perioodi võis neid, praeguseks haruldaseks muutunud linde kalarikaste järvede ja jõgede läheduses elada umbes tuhatkond paari. “Väljasuremise äärele sattusid nad vahepeal põllumajanduses kasutatud DDT ja teiste kloororgaaniliste keskkonnamürkide tõttu, mistõttu lindude munakoored muutusid liialt õhukeseks ning kannatasid ka sigimiselundid.”
Lääne-Eestisse ja saartele, kus kalakotkas oli omal ajal päris tavaline linnuliik, ei ole nad siiani tagasi läinud. “Hästi läheb just Puhatu ja Emajõe suursoostikus ning Karula rahvuspargis pesitsevatel kotkastel,” osutas Sellis.
Kaitset vajab 15 pesapuud
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti Lilika Käisi sõnul võetakse püsielupaikadena kaitse alla kõik viisteist väljaspool olemas- olevaid või plaanitavaid kaitse-alasid teadaolevad kalakotka pesapuud ja nende ümbrus. “Vastavalt kaitsekorrale ja majandustegevuse piiramise astmele moodustatakse pesade ümber piirangu- ja sihtkaitsevöönd,” selgitas Käis kaitset.
“Rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndis võivad inimesed marjul, seenel ja kalal käia või jahti pidada vaid septembri algusest 14. märtsini, mil see ei häiri kotkaste pesitsemist ning poegade kasvatamist. Metsaraieid võib hakata püsielupaigas tegema vaid kohaliku keskkonnateenistuse loal oktoobri algusest märtsi keskpaigani.”
Talvitub Aafrikas
•• Nagu nimigi ütleb, toitub Eesti väikseim kotkas pea eranditult kaladest, vaid harva maiustavad nad konnade ja hiirtega. Kala võivad nad püüda isegi kuni meetri sügavuselt, kadudes seejuures ka täielikult vee alla. Saagijahile lendavad kotkad isegi kuni 25 kilomeetri kaugusele.
•• Elupaigaks valivad kalakotkad alati niiskemad metsad või siis rabasaared. Jämedatest okstest laia pesa teevad kalakotkad peaaegu alati kõrge männi latva. Mai keskel muneb emaslind sinna kaks kuni kolm muna, millest kooruvad pojad juuni teises pooles.
•• Talvitumisaladelt Aafrikast saabuvad kirju välimusega linnud pesade juurde aprillis.
•• Kalakotkaste arvukust on aidanud kasvatada ka kotkaklubi möödunud sajandi 80-ndatel puulatvadesse paigutatud tehispesad, mida linnud kohe kasutama hakkasid.
