Kalamaja elanikud on hädas barakis elavate paharettidega

Naabrid on baraki asu­kate pärast pöördunud nii politsei kui ka linna­valitsuse poole.

Vaid mõnisada meetrit Põhja-Tallinna linnaosa valitsusest eemal, aadressil Tööstuse 3v asuv barakk ise on nõukogudeaegne pärandus, mis ootab aastaid lammutamist. Seda takistab asjaolu, et peremeheta rajatisse on ometigi sisse kirjutatud üks viiest inimesest koosnev perekond – lammutama ei saa hakata enne, kui perele on leitud asenduspind, kuid selle otsingud on kestnud juba aasta jagu.  

„Korduvalt on lõhutud naabermajade piirdeaedu ja elanike autosid, varastatud autodest bensiini, välja kistud äsja istutatud noori puid ja põõsaid. Täiesti ilmselt toimuvad seal mingid arveteõiendamised ja kaklused,” kurdavad inimesed Tööstuse 1 korteriühistust linnapea Edgar Savisaarele adresseeritud kirjas. Tööstuse 1 elanik Andres ütles, et praeguseks on naabrite tülitamine pisut vähenenud.

Joodikud olevat lahkunud

Praegu elab barakis üksik naisterahvas Ella koos kahe pojaga, lisaks tema tütar oma pojaga. Vett pole majas olnud juba viimased kaks kuud, seda käiakse mujalt toomas. „Meie katsume rahulikumalt elada – ajasime siit joodikud ja narkomaanid välja, kes siia teinekord kümneid inimesi kohale tõid,” ütles naine ja kinnitas, et ootab pikisilmi elamukomisjoni otsust, et lagunevast hoonest saaks välja kolida. Osa maja akendest on sisse löödud, krundil vedeleb prügi. Et kõrvalmaja on pooleldi põlenud, on Ella sõnul samuti eelmiste elanike süü, ennast ta korrarikkumises ega naabrite elu põrguks tegemises süüdi ei tunnista.

Põhja-Tallinna linnaosa vane­ma asetäitja Jüri Jõgeva nimetas Kalamaja südames asuvat lagunenud ja avariiohtlikku hoonet pärandiks, mida linnaosa soovinud ei ole. „Ametkondlik õigusjärglane on hoonel kaitseministeerium, ringiga jõudis hoone linnaosavalitsuse bilanssi,” ütles Jõgeva. Ta lisas, et allesjäänud elanikele tuleks uus elamispind leida kindlasti enne talve. Ülejäänud kahele perekonnale asenduspind juba leiti.

Samal ajal märkis Jõgeva, et pisteline kontroll hoones on viidanud, justkui perekond majas alaliselt ei elakski, mistõttu on küsimärgi all ka nende vajadus uue korraliku elamispin­na järele. „Oleme sundseisus,” sõnas ta.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet sõnas, et kaitseministeerium ei saanud hoonet omal ajal üle võtta, sest hoonet varem hallanud Nõukogude sõjaväeosa müüs selle 1991. aasta lõpus tollasele aktsiaseltsile Vare.

Tuhat inimest otsib kodu

•• Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütles, et linnas on umbes tuhatkond inimest, kes sundüürnikud ei ole, ent taotlevad linnalt elamispinda „teistel sotsiaalsetel põhjustel” – nende hulka kuuluvad näiteks lastekodulapsed, vangist vabanenud, lammutatavate majade elanikud, maksejõuetud isikud.

•• „Esmalt püütakse lahendada alati nende inimeste mure, kelle olukord on vältimatu – näiteks paljulapselised pered, kes on elamispinnast ilma jäänud,” täpsustas Võrk.

•• Kaitseministeeriumile anti eelmise aastakümne esimesel poolel üle rohkem kui 1600 endise Nõukogude armee objekti alates valvuriputkadest ning lõpetades ladude ja kasarmutega.

•• „Tollal oli käputäie kaitseministeeriumis kinnisvaraga tegelevate inimeste peamiseks ülesandeks leida taasloodud Eesti kaitseväele elementaarsed elu- ja väljaõppetingimused, selle asemel et tegeleda barakiga, mis kaitseväe vajaduste seisukohast oli perspektiivitu,” lisas Peeter Kuimet.