Eile arutati Põhja-Tallinna valitsuses linlaste seas ägedat poleemikat tekitanud Kalasadama kandi saatust. Avalikkuse survel  detailplaneeringusse tehtud muu­datusi tutvustati eile umbes neljakümnele asjast huvitunule. Paraku ei jäänud enamik neist lõpliku planeeringuga rahule.

Detailplaneeringu autori Meeli Truu sõnul kaaluti kõiki laekunud kaebusi hoolikalt ja tehti muudatused, mis peaksid linlaste protestid rahuldama. „Kõige radikaalsem uuendus on see, et terve hoonestatava ala kujundamine läheb avalikule konkursile, lisaks tavalistele majadele ka näiteks pargid ja kohvikud,” selgitas ta. „Konkursiga lahendatakse ka see, kas jalakäijatele ehitatakse mere ja ranna vahele kavandatava tee ületamiseks tunnel või hoopis sild.”

Vastuolu süvenes

Arhitekti sõnul esitati laia autotee planeerijatele ka palve kavandada ülekäigurajad ja valgusfoorid. Hoonete maksimum­kõrguseks on 14 meetrit ehk kuni neli korrust, detailplaneeringusse jääb alles nõue, et 10% piirkonnast peab olema ärimaa.

Parandatud planeering peaks kehtestatama lähiajal, kuid eilsel arutelul jäid paljud kokkutulnud endiselt rahulolematuks. Kalamaja elanik arhitekt Jaan Tiidemann loetles muu hulgas ette kaheksa puudutamata jäänud küsimust, mille kohta ta kirja teel linnavalitsuselt väidetavalt vastust polnud saanud.

Teiste seas mainis Tiidemann juba varem jutuks olnud probleeme: korraliku maketi puudumist ja keskkonnamõjude hindamise tegemata jätmist. „Makett peaks olema suhtes 1:500,” leidis ta. „Praegu olemasolev on nii tilluke, et inimesed seda adekvaatselt ei adu.”

Protesti avaldasid teisedki kohaletulnud, muu hulgas kritiseeriti Kalasadamasse kavandatavat jahisadamat ja puudulikult planeeritud haljastust. Meeli Truu seletused ja põhjendused vaid süvendasid vastuolusid.

Linna peaarhitekt Endrik Mänd kinnitas, et kaebuseid kavatsetakse linnavalitsuses hoolikalt vaagida ja arutada.

Kodanikud protestivad juba kuid

•• Kalaranna-saaga algas suve lõpus, kui Eesti Päevalehes avalikustati Eesti arhitektide liidu  liikmete vastuseis piirkonna detailplaneeringule.

•• Arhitektid kritiseerisid kavandatavat mastaapset hoonestust, jalakäijate surumist maa-alusesse tunnelisse, autoliiklusele ees­õiguse andmist ja kohaliku arhitektuurimiljöö säilimise mittearvestamist.

•• Pahameelelainele järgnesid linlaste aktsioonid, koguti planeeringuvastaseid allkirju ja linnavalitsusele saadeti kümneid rahulolematuid kirju.

•• Aktiivsemad panid kokku ka Kalasadamat puudutava veebi­külje web.zone.ee/laposkinkus3/ ja le­vi­tasid infot ahel­kir­jadena.

•• Kodanikud saavutasid planee­rin­gu põhjaliku uuen­damise, ent mitut protesti ei arvestatud.