Kalastusturism kasvab tänu jõeforellile
Kui muidu on teada, et metsiku looduse poolest tuntud Eesti meelitab igal aastal nii Euroo-past kui ka muljalt maailmast kohale arvukalt loodusmatka-, linnu- ja jahihuvilisi turiste, siis viimastel aastatel on meie maa hakanud populaarsust koguma ka kalastusturismi paigana.
Ühena vähestest välisturistidele kalastusreiside korraldamisega tegeleva EstFly OÜ omanike hulka kuuluv Vahur Mäe rääkis, et kaugemalt tulijatele on kõige suuremaks magnetiks meie metsikud forellijõed. „Paljudes Euroopa jõgedes on forell sisse lastud kasvandustest, kuid tõelisel forellimehel on see kiiks olemas, et püütav forell peab olema metsik,” rääkis Mäe. „Eestis on looduslik forell, keda peetakse tugevamaks ja ilusamaks, jõgedes veel täiesti olemas.”
Mäe kinnitas, et hooajati ehk enamasti juunis ja juulis käib EstFlyst läbi sadakond kalaturisti aastas. „Keskmine kalaturist on sakslane või soomlane ning tegemist on hingega tegijatega, kes tulevad suurema grupiga siia ja püüavad kas või nädal aega järjest kala,” viitas Mäe. „Sageli sakslased imestavad siin, et kus siis teised kalamehed on, et nende riigis on jõe ääres tavaliselt justkui laulupidu, aga meie juures saab nädal aega kalal käia, ilma et saaks kellegagi kokku.”
Helsingile lähedal
Omal käel enamasti Peipsil ja Pärnu lahel kala noolivate lätlaste kõrval leiavad sagedamini tee meie kalavetele veel ka Inglismaalt ning Itaaliastki pärit kalamehed.
Mäe selgitas, et kuigi Soomes on häid kalavesi külluses, meelitab näiteks riigi lõunaosast ja Helsingist pärit kalastajaid meile forelli püüdma lähedus. „Helsingist Tallinnasse saab sõita pooleteise tunniga ning siit jääb esimeste paremate jõgedeni veel vaid tunni jagu aega. Samas kui Soomes jäävad paremad jõed pealinnast 500 kuni 600 kilomeetrit põhja poole,” osutas ta.
Kirglik kalamees Vladislav Koržets ei imestanud sugugi selle üle, et Eesti on endale kalastusturismi kohana nime tegemas. „Võrreldes Lääne-Euroopaga on meil loodusega lood imehead: meil on ürgilmelisi jõgesid, kus elab sees looduslik jõeforell, mis muidu on Euroopas suur haruldus,” tähendas Koržets.
Mart Reiman meie loodusturismi tegelasi liitvast Eesti ökoturismi ühendusest sõnas, et kalastusturismil väga suurt kasvuruumi Eestis pole, sest meist põhja pool nii Soomes, Karjalas, Rootsis, Norras kui ka Venemaal on kalapüügivõimalused ja vastava ala tegijad tunduvalt pare-mad. „Meil see rohkem hooajaline tegevus, millega aastaringselt tegeleda ei saa,” sõnas Reiman.
Ka küttimine on populaarne
•• Kui Eestit väisavate kalastusturiste hulka võib lugeda sadades, siis ulukeid käib meie metsades igal aastal küttimas arvestuslikult enam kui paar tuhat välismaalast.
•• Kõige rohkem käivad Eesti metsades jahti pidamas meie põhjanaabrid, keda meelitab siia metssea- ning põdrajaht. Samuti on meie head jahtimisvõimalused laiemalt teada sakslaste seas.
•• Suurulukeid – metssigu ja
-kitsi, põtru ning punahirvi – meeldib küttimas käia eeskätt sakslastel, austerlastel, šveitslastel, aga ka Skandinaavia maadest pärit küttidel. Linde käivad jahtimas enamasti itaallased, prantslased, austerlased ja soomlased.
•• Iga jahipäeva eest tuleb turistil võõrustavale jahiseltsile välja käia kuni 200 või enam eurot ning lisaks tuleb maksta ka lastud looma eest. Tabatud uluki hind sõltub eelkõige tolle trofee suurusest.
