Kallas: suvel vulkaanituha tõttu sellist lennuliikluse sulgemist enam ei tule
Millised järeldused peab tavaline lennureisija enda jaoks tegema Islandi vulkaanitolmust põhjustatud lennuliikluse seiskumisest Euroopas neljaks päevaks?
Lennureisimise risk jääb alati, samuti see, et vulkaanid purskavad. Võib olla vulkaan purskab samaväärselt alles 200 aasta pärast, aga võib olla juba homme. Käitumine (lennuliikluse peatamine Euroopas-J.P.) sellises olukorras oli täiesti põhjendatud, see põhines 2004. aastal kehtestatud rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni juhtnööridel, et tolm on ohtlik.
Info, mis puudutas alternatiivseid variante (kuhu rongide, bussidega jne saab-J.P.) – see praktiliselt puudus. Väga kiiresti reageerisid muide bussifirmad, kes pakkusid kõige kiiremini välja täiendavaid võimalusi inimeste vedamiseks. Paindlikkus alternatiivide osas on see, millele tuleb kindlasti rõhku panna.
Lennuliinide puhul peab tegelikult mõtlema, et peamine probleem ei ole Euroopa, sest siin on alternatiive. Kõige keerulisemad on kontinentidevahelised lennud. Lennud Singapurist Euroopasse on kõik välja müüdud. Sa ei saa seisma jäänud reisijad teiste reisijate arvelt vedada, sul pole õigust neile öelda, et siin on teised reisijad kauem oodanud ja et nad saavad enne peale. Lennufirmad ütlevad, et see on nende suurim probleem. Näiteks veel probleem – iga päev peab Aafrikast punktist X välja lendama 200 Euroopa turisti. Nüüd nad ei lenda, ja iga päev tuleb sinna lennujaama 200 eurooplast juurde. Ja need piirkonnad ei pruugi olla väga turvalised. Ja sul ei ole mingit varianti!
On selliste juhtumite lahendamiseks mingeid ideid?
Ei ole väga ideid.
Kas vulkaanitolmust põhjustet lennuühenduste katkestuse oht on tänaseks möödas? Võib see korduda? Suvi ja puhkused on ees...
Vulkaan võib ikka pursata jälle ja kuhu see levib, see on ikka probleem. Aga näiteks linnuparv on lennuki jaoks veelgi ohtlikum. Lennufirmad võtavad nagunii kogu aeg riske. Kogu aeg võib väike jama juhtuda. Küsimus on selles, et kui õhus on tolm, kas see on niisugune risk, mis välistab täielikult lendamise. Praegune arusaam on, et see ei välista. Tolmu peab olema teatud koguses ja teatud kohas, et see oleks tõesti ohtlik. Selleks on käivitatud kolme tsooni süsteem, kus vaid ühes tsoonis oleks lendamine suletud. Mis ma tahan öelda – tuhapilv võib tulla, aga sellise mastaabiga sulgemist enam ei tule!
Kas Euroopa Liit peaks välja töötama mingi süsteemi, kuidas ümber korraldada transpordiskeeme, kui meid taas tabab pikajaline lennuliikluse blackout?
Selge, et Euroopa sees peaks selline asi automaatselt olemas olema, mitte ainult vulkaani oodates. Me kavatseme käivitada infoplatvormise loomise, kus oleks võimalik, et lähed internetti ja ühelt lehelüljelt leiad kõik variandid, kuidas saab näiteks Frankfurdist Brüsselisse – lennukiajad, rongiajad. Seal käib väga hea kiirrong, aga paljud ei tea. Selline info peab olema kättesaadav ka äriklientidele, kes tahavad konteinereid saata. See on tehtav, me hakkame seda kõvasti peale pressima. Mina küll mõtleks, et kui on mingid distantsid võimalik katta rongiga, siis mina küll kataks. Mõnede riikide raudteedega on veel see probleem, et ühe riigi rong ei saa sõita teise riigi territooriumil. Liigume selles suunas, et lahendada sellised takistused.
Samas on selge, et mingeid reservronge selliste pikemate lennukatkestuste puhkude jaoks ülal pidada keegi ei jaksa. Ja kui olekski reservrongid, siis raudteede läbilaskevõimetel on ka piirid. Näiteks Pariisi-Brüsseli vahet käib rong iga 20 minuti tagant. Tehniliselt pole väga võimalik sinna ronge juurde panna, kui rongid sõidavad 350 km tunnis.
The Economist kirjutas, et 2008. aastal korraldati üle-Euroopaline õhukontrolliteenistuste õppus selleks puhuks, kui Islandil hakkab purskama vulkaan. Tõsi, mitte praegu purksav Eyjafjallajokull, vaid selle naabervulkaan Katla. Õppus oli ühepäevane. Kas selle teadmisega, mis õppusest saadi, oli nüüd midagi peale hakata?
Minu teada küll ei olnud.
Kas lennuliikluse sellises mahus piiramine oli ohutuse seisukohalt vältimatu või on seda võimatu öelda?
Ma olin ise seal Eurocontrolis (Euroopa lennuohutust tagav organisatsioon-J.P.) ja tahan rõhutada, et kui keegi ütleb, et miks te kohe ei otsustanud (teha lennujaamad lahti-J.P.), siis see on selles mõttes absurdne, et kui sa vaatad inimestele otsa, kes peavad otsustama – ja tema ütleb, et ah pole midagi, lennake ja siis lennuk kukub alla... Ei ole nii lihtne (seda otsust teha-J.P)! Mina olin valmis vastutust võtma otsuste tegemiseks, aga kõik kompetents on ju Eurocontroli ja liikmesriikide käes.
Kogu see kooskõlastamiste süsteem on muidugi kohmakas. Seetõttu me lähmegi üle Single Sky (Ühtne Taevas) süsteemile, mis teeb selle otsustamise palju kiiremaks ja lihtsamaks. Kui süsteem oleks teistsugune olnud, siis oleks võib olla varem tehtud otsus (lennujaamade avamiseks-J.P.).
Millised ettepanekud kavatsete teisipäeval esitada EL-i transpordiministrite kohtumisel?
Esiteks on sõnum, et lähme kiiremini edasi Ühtse Taeva projektiga, mis vähendab Euroopa õhuruumi killustatust ja lihtsustab juhtimist. I etapi tahaks käivitada 2012. aastast. Euroopa õhuruumi juhitakse täna 1950-ndate tehnoloogiaga. Midagi ei ole muutunud, see on – radar, raadiomajakas ja suuline käsitsijuhtimine, kasutades raadiosaatjaid. Selle tõttu lendab lennuk Euroopas keskmiselt punktist A punkti B 48 kilomeetrit pikemat marsruuti. Kulutab rohkem reisijate aega, rohkem kütust. Kulude kokkuhoid peaks tähendama ka odavamaid pileteid. Lennuk ei lenda praegu otse, vaid raadiomajakate poolt ette antud marsruuti pidi, tulevikus läheb see (lennuki juhtimine-J.P.) üle satelliitidele ja arvutisidele. Lõppkokkuvõttes peab Ühtse Taeva projekt oluliselt parandama lennuliikluse usaldusväärsust, vähendama lennukite hilinemist ning lend tuleb lühem. Ajaplaanist kinnipidamine saab tunduvalt hõlpsam olema. Kui sa praegu lendad Hispaanisat Eestisse, siis sa läbid ei tea kui palju erinevaid õhuruumi, aga 2012. aastal hakkad läbima võib olla ainult kolme. Iga riigi õhuruumis pead sa praegu kokku leppima koridori, omad raadiomajakad jne. Ühtse Taeva projektiga tuleb üks ühine õhuruum ühesuguste reeglitega. Mis kõige olulisem, sind lastakse Madridist õigeaegselt lendu, mitte et lennuk ootab seal kõikide riikide õhturuumide läbilennulubasid. Paljudel juhtudel on see side väga algeline, aga lennuk ju muudkui ootab õhkutõusmist. Meie idee on, et lennuk saaks ühe loa Madridist kuni Tallinnani. Praegu on lennunduses umbes nii nagu keskajal Prantsusmaal, kus sa pidid riigi ühest otsast teise sõitmiseks läbima 17 tolli. 2012. aastal peaks projektiga I etapis ühinema üheks riiki. (Eesti nende riikide hulka ei kuulu-J.P.)
Kuivõrd võib kõne alla tulla lennufirmadele lennukatkestusse ajal kantud kahjude kinni maksmine, nagu USA tegi oma riigi lennufirmadele peale 11. septemberit 2001, kui kolm päeva oli lennukeeld USA kohal, või pole selleks lihtsalt raha?
Variante pole, raha lihtsalt pole. Euroopa Komisjonil kindlasti pole raha ja valitsustel ka pole ilmselt sellist raha. Pealegi need, kes arvutavad kahjusid, on väga nutikad, panevad sinna igasugu häid asju sisse. Lennufirmad on ju oma äriplaanides arvestanud sellega, et tekivad lennukatkestused. Pildi teeb eriliseks see, et kõik seiskusid.
Üks küsimus Tallinna lennujaama kohta. Mis te arvate, kas Eestis tekib üldse korralik lennuliikus? Või peame leppima, et see on paratamatus, et Tallinn jääbki selliseks nurgataguseks lennujaamaks, kuhu keegi eriti ei lenda?
Meie siit (Brüsselist-J.P.) vaatame seda ikka väga nukra pilguga. See on väga murettekitav asi. Mugav lennuühendus on tänapäeva moodsas maailmas elulise tähtsusega. Kui sul pole tänapäeval korralikku lennuühendust, siis ei lenda sinu juurde professorid, siis ei lenda eksperdid, siis ei lenda spetsialistid, kellel perekond elab kuskil mujal. Riik peaks just sellise pilguga vaatama seda lennuühendust. Kusjuures riigiabi võimalused on olemas. See peaks olema sel juhul konkurss, et toetada mingeid lennuliine. (Riigiabi ei saa otse Estonian Air´ile anda, kuigi see kuulub enamuses riigile-J.P.) Mind ajab ilgelt närvi see ajakadu ümberistumistega, kui Tallinna lennata. Kui mul on niivõrd pingeline töö, siis ma otsin igalt poolt neid variante, et lendamine võtaks võimalikult vähem aega. Tundide kaupa lennujaamas passida on kõige nõmedam, mis üldse saab olla!
