Kallinenud kütus seiskab lisarahata kiirabibrigaadid
“Me oleme taotluse teinud, kiirabi jaoks küsitud 10 miljonit pole rahandusministeerium aktsepteerinud hoolimata sellest, et kiirabi ei täida rahapuudusel juba praegu mullust palgakokkulepet,” ütles Mand.
Nii Tartu kui Tallinna kiirabi juhid kinnitasid, et kuigi nende leping tervishoiuametiga on sõlmitud aasta lõpuni, on selle täitmine ülimalt keeruline – tulud ei kata kulusid ning vaevu jõutakse praegu palku välja maksta.
Kiirabi annab sotsiaalabi
Lisaks pingelisele eelarvele on suurenenud ka kiirabi väljakutsete arv, sest kui muu tervishoiusüsteem ei lase haigekassa kindlustuseta inimesi meditsiinile ligi, siis on kiirabi kutsumine nende ainus seaduslik võimalus arstiabi saada.
“Oleme jäetud riigi poolt sundseisu, arstiabi kättesaadavus on selgelt vähenenud ja seetõttu on kiirabi koormus suurenenud, anname sisuliselt sotsiaalabi,” ütles Tartu kiirabi juht Ago Kõrgvee. “Selle aasta eelarve on nii napp, et osa autosid võib kallinenud bensiini tõttu seisma jääda.”
Aastaga on bensiini hind tõusnud viiendiku võrra ja diislikütuse hind pea kahekordseks. Kiirabile jagatakse raha vastavalt brigaadide arvule ja koosseisule ning kütuse hinnatõusu lisaks ei kompenseerita.
Nii Kõrgvee kui Tallinna kiir-abi peaarst Raul Adlas kinnitasid, et kiirabi elab vajalike investeeringute arvel, mistõttu võib kannatada ka varustatus. Adlase sõnul eraldab riik praegu raha vaid 80 protsendi kiirabi ülalpidamiseks.
“Eriti ohtlik on operatiivteenistuses näiline olemasolu, mis võib väga valusalt kätte maksta – arvame, et meil on 90 brigaadi täisvarustuses töös, aga kui on hädaolukord, siis selgub, et ühel pole hapnikku peal, teisel pole personali ja kolmandal on auto remondis,” ütles Adlas.
Mandi sõnul tuleks sunnitud brigaadide vähendamine kõne alla linnades – Narvas, Ida-Virus, Tartus ja Tallinnas. Adlase sõnul oleks brigaadide kinnipanek maal Eesti hõreda asustuse tõttu eriti ohtlik. “Detsember ja jaanuar on aga kiirabi kõige tihedam tööaeg ning just siis oleks brigaadide sulgemine eriti raske,” lisas Adlas.
Samas on kiirabil järgmise aasta eelarve eelnõu järgi juba ette puudu 35 miljonit krooni, mis tagaks kiirabi töötajate palgatõusu vastavalt tänavu kokku lepitud miinimumpalgale, mille järgi arsti tunnipalk tõuseks 66 ja õe oma 34 kroonini.
“Ei taha hirmutada, sest oleme arenenuma kohuse- ja vastutustundega. Pole võimalik, et tööd ei tehta,” ütles Kõrgvee.
“Aga kui töötajad lahkuvad madala palga ja riikliku saamatuse tõttu, siis on halvasti küll.”
Vähem brigaade, kehvem kvaliteet
Heidi Gil tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja
Aastaid on teada, et kiirabi on mitmekümne miljoniga oma tegelikust eelarvest miinuses.
Ligi 15 brigaadi sulgemine on täiesti reaalne.
Brigaadide kinnipanemine on väga julm ja äärmiselt valus variant, sest 90 kiirabibrigaadi on Eesti riigi jaoks praeguses tervishoiukorralduses optimaalne hulk. Olen veendunud, et nende arvu ei tohiks vähendada, kui tahame tagada senist kvaliteeti.
Aga järgmise aasta eelarve 182 miljoniga on veelgi raskem, sest siis kehtib personalile tänavu kokku lepitud miinimumtunnipalga nõue.
Brigaadide sulgemine oleks kõige valusam tee. Olukord on hull, sest tervishoiutöötajate äravool on suur ja kiirabist järgmine etapp, kuhu nad liiguvad, on haiglad.
Inimene läheb minema ja pärast pole neist miljonitest kasu, kui pole, keda tööle panna.
