Kalmistule mänguväljakuid ei tule
Algse projekti järgi laste- ja lemmikloomasõbralikuks kavandatud Kalamaja kalmistupark rekonstrueeritakse esialgu kavatsetust tunduvalt tagasihoidlikumas mõõtmes. Laste mänguväljaku asukoha muutmise tõttu vähendatakse mudilastele mõeldud atraktsioonide osa ja lemmikloomaomanikke rõõmustanud koerte mänguplats jäetakse üldse tegemata.
“Projekti kärpimine on tingitud kohalike elanike pretensioonidest,” tähendas Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš, lisades veel, et kalmistupargi arengukava analüüsides peeti nõu ka Tallinna praostiga.
“Leidsime, et me polnud projekti kontseptsiooni üle korralikult järele mõelnud,” tähendas ta. “Lõpuks otsustasime, et endistele matmispaikadele ei sobi mänguväljakuid ehitada.”
Koerapidajad tahavad platsi
Ühtlasi nentis abilinnapea, et paljud Kalamaja elanikud on saatnud talle kirju, milles toonitatakse koerte mänguväljaku olulisust.
“Me katsume kõigile elanikele vastu tulla,” ütles ta. “Loodetavasti leiame kalmistupargi läheduses koha ka koerte mänguplatsile.”
Kalmistupargi arengukava projektijuht, AS-i K&H töötaja Kalle Pint märkis sedagi, et projektis on muudetud veel mitut detaili, kuid need on ülejäänuga võrreldes tühised teisendused.
Ehkki kalmistupargis käivad ehitustööd juba augusti algusest saadik, on projekt tervikuna alles välja arendamata.
“Eeldatavasti saab laste mänguväljaku uus kavand järgmise aasta kevadeks valmis,” avaldas Boroditš lootust. Selle tulevane asukoht on garaaÏide ning kellatornide vahelisel haljasalal. Kõnealune garaaÏikompleks kavatsetakse aga lammutada ning ehitada sinna kalmistupargi külastajate autode parkimiskohad.
“Paraku kuulub osa kompleksi hooneid eraisikutele ning hetkel jääb veel lahtiseks küsimus, millistel tingimustel praegused omanikud garaaÏid meile müüvad,” lausus Boroditš.
Hoolimata sellest, et Kalamaja kalmistupark kavandatakse esialgsest märksa tagasihoidlikumaks, pole sellega seotud kulutused sugugi kahanenud.
“Esmalt planeerisime kulutuste kogusummaks ligikaudu 20 miljonit krooni,” selgitas Borodit‰. “Paraku on hilisema analüüsi käigus selgunud, et valgustid ja teised pargitarbed lähevad eeldatust tunduvalt rohkem maksma. Hetkel on kalmistupargi rekonstrueerimiseks eraldatud juba 27 miljonit krooni.”
Ajalugu
Kalamaja kalmistu
16. sajandist
•• Esimesed kirjalikud andmed Kalamaja kalmistu kohta pärinevad 1561. aastast, mil sinna maeti kaks tuhat Rootsi sõjaväelast.
•• 18. sajandi esimesel poolel palusid eesti ja rootsi kogudus linnavõimul ehitada Kalamaja kalmistu ümber plankaed.
•• Peter Duborhi toetusel rajati surnuaiale 1780. aastal väravatorn, mille rekonstrueerimist linnavalitsus kavatseb.
•• 20. sajandi keskpaigas surnuaed suleti ning 1964. aastal hakati seda pargiks kujundama.
•• 1993. aastal võeti Kalamaja kalmistupark looduskaitse alla.
Allikas: Põhja-Tallinna veebileht
