Mullu sügise hakul esimest korda Läänemere kilu- ja räimevarusid ohustava võõrliigina avastatud Mnemiopsis leidyi ehk ameerika kammloom on aastaga levinud juba Tallinna lahte. Asjatundja sõnul on väikesed leitud kammloomavastsed mereelustikule esialgu ohutud.
“Viimased praeguseks hetkeks analüüsitud prooviandmed on aprillikuu kohta ja näitavad, et vähemalt Tallinna lahes oli kammlooma esinemistihedus juba varasemaga võrreldes tunduvalt suurem, ulatudes mitmesaja loomani kuupmeetri kohta,” rääkis Eesti vetes kammloomade uurimisega seotud TÜ mereinstituudi teadur Arno Põllumäe.
“Soome lahe idaosast Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Purtse jaamadest me neid seni veel leidnud ei ole.”
Põllumäe kinnitusel pole kammloomavastsed veel ühelegi mereelukale ega ka inimestele ohtlikud. “Nad pole veel lihtsalt piisavalt suured, et ise kiskjatena käituda. Praegu on nad osa planktonist, millest teised toituvad,” tähendas ta, nentides samas, et sõltuvalt veetemperatuurist võivad kammloomad vaid paari nädalaga suguküpseks saada ja palunema hakata.
Võimalikest kammloomadega seotud ohtudest ja mõjudest ei oska teadlased veel täpsemalt rääkida, kuna vastavad uuringud al¬es käivad. Siiski on vahepeal välja tulnud tõsiasi, et Ameerika vetest pärit Mnemiopsis’ed on võimelised meie vetes edukalt talvesid üle elama.

Elavad Läänemere talve üle
“Tänavu jaanuaris kogutud proovidest tuli kammloomi välja nii Läänemere avaosast kui ka Soome lahe kesk- ja lääneosast,” viitas Põllumäe. “Vastsete arvukus oli küll väga madal, kuid ometi näitab see, et vähemalt sellise talve on loom võimeline meie vetes üle elama.”
Teadur meenutas, et väga noori kammloomaisendeid, kes on kõigest millimeetrise või veelgi väiksema läbimõõdu tõttu vaid mikroskoobi all nähtavad, on Eeti vetest leitud alates eelmise aasta juunist. Leiukohad olid Soome lahe lääne- ja keskosas. Tallinna ja Narva lahe piirkonnas väkeste vahedega kogutud mereveeproovid olid mullu kammloomadest täiesti puhtad.
Palja silmaga nähtavaid – kuni kanamunasuurusi – täiskasvanud kammloomi pole Eesti vetest seni veel leitud.
1982. aastal avastati kammloomad esimest korda Mustas meres. Kümnendi lõpuks oli liik seal juba niivõrd levinud, et suutis tühjaks süüa anšooviste ja teiste väiksemate kalade toiduaua. Seetõttu vähenes mitme kalaliigi populatsioon meres kümme ja enam korda ning kalurid jäid enamjaolt tööta.

Teata, kui märkad kammlooma!

•• Kuna alanud on rannahooaeg, pani mereteadur Arno Põllumäe suplejatele südamele, et kui keegi juhtub täiskasvanud kammlooma nägema, tuleks sellest mereinstituudile kohe teada anda e-posti aadressil: arno.pollumae@ut.ee. Täiskasvanud poolläbipaistev sültjas kammloom on kuni kanamunasuurune ja munasarnase kehakujuga. Just kehakuju eristab teda seenekübarataolistest sültjatest meduusidest.
•• Mnemiopsis’ed sattusid Läänemerre ilmselt laevade ballastvetega. Liik toitub kalamaimudest, -marjast, planktonist ja väiksematest mereloomadest. Võõrliigile sobib Läänemere elu ja teadlased kardavad, et nad võivad mõne aastaga kohalike kalade toidulaua tühjaks süüa.