Kanakullide elukohad võetakse kaitse alla
Eesti ornitoloogiaühing tegi hiljuti keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta viimaste kümnenditega haruldaseks muutunud kanakullide heaks peale seniste ligi viiekümne püsielupaiga kaitse alla veel tosin pesitsuskohta.
Ornitoloog Tarmo Evestus märkis, et suviste välitööde käigus väljaspool kaitsealasid leitud uute kanakullide elukohtade kaitse alla saamine on hädavajalik, et need linnud meie loodusse püsima jääksid. Evestus osutas, et liigi arvukus tegi 1990. aastate lõpus läbi peaaegu kahekordse languse: ajal, kui kanakulle peeti meil veel täiesti tavalisteks tiivulisteks, küündis nende arv 1000 või veidi enama paarini, kuid viimaste arvukushinnangute kohaselt on sellest nüüd järele jäänud vaid umbes 500 paari.
Mis põhjusel eeskätt vanades metsades pesitsevate kanakullide hulk niivõrd järsku kahanes, pole senini teada. „Ilmselt on see olnud tingitud kaudsetest mõjuteguritest – sobilike elupaikade ja ühtlasi ka toidubaasi muutumisest, sest näiteks metsakanalisi on vähem,” arvas Evestus.
Lääne-Eestis olukord halvem
Ühtlasi tõi Evestus esile, et Lõuna-Eestis sigivad kanakullid mingil põhjusel edukamalt kui Lääne-Eestis. „Kui Lõuna-Eestis on neil pesas valdavalt kolm poega, siis Läänemaal ja Saaremaal vaid üks või kaks poega,” kinnitas ta. Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk märkis, et amet tegeleb parasjagu 14 uue kanakullide püsielupaiga moodustamisega ja kui nendeni jõuab ka kõigile nõuetele vastav ornitoloogiaühingu ettepanek, hakatakse ka 12 täiendava püsielupaiga loomist menetlema. Ettepaneku kohaselt peaks tosin uut 13–49 hektari suurust püsielupaika tulema osalt nii riigi- kui ka erametsadesse. Vunk selgitas, et keskkonnaamet peab edasise menetluse käigus uutel aladel omalt poolt täiendava ekspertiisi korraldama, et kontrollida, kas kõigis kohtades ikka on mõtet moodustada metsamajanduslikele töödele rangeid piiranguid seadva kaitserežiimiga püsielupaik.
Kui see on tehtud, teavitatakse kavatsustest maaomanikke. Vastavaid läbirääkimisi hakatakse nendega pidama alles siis, kui ka keskkonnaministeerium on omalt poolt kava heaks kiitnud. Võib niisiis kuluda hea mitu aastat, enne kui kanakullide pesakohad lõpuks korralikult kaitse alla pääsevad.
Seni on kanakullide heaks väljaspool kaitsealasid moodustatud ühtekokku 48 püsielupaika, mis võeti kaitse alla 2006. aastal.
Eelistab elupaigana vanu kuusikuid
•• Rohkem kui pooled meie kanakullid eelistavad pesitseda teiste röövlindude eest varju pakkuvates 60–70-aastastes kuusikutes. Näiteks Lõuna-Eestis pesitsevad kanakullid eeskätt vanades ja viljakates laantes, Läänemaal aga soometsades.
•• Kanakullide pesitsusaeg algab juba veebruaris, mil kullipaar hakkab pesa ümber tiirutama. Märtsi lõpus või aprilli alguses algab haudeperiood ja mai keskel kooruvad kanakullipojad.
•• Kui veel kümmekond aastat tagasi oli kanakullidel pesas keskmiselt üle kolme poja, siis nüüdseks on neid tavaliselt kaks.
•• Poegade pesaelu kestab poolteist kuud, pärast jaanipäeva või juuli alguses saavad nad lennuvõimeliseks. Kanakulli tiibade siruulatus on umbes meeter.
•• Pärast tuule tiibadesse saamist püsivad noorlinnud kuni augusti keskpaigani pesa juures.
•• Kanakullide looduslikud vaenlased on kaljukotkad, kassikakud ja metsnugised.
•• Skandinaavia maades tehtud uuringutega on tuvastatud, et kanakullide arvukuse vähenemine on olnud seotud metsamajanduse intensiivistumisega.
